The Government of Canada, National Indigenous leaders and the Commissioner of Indigenous Languages mark the start of the International Decade of Indigenous Languages

This news release is also available in the following languages:

  1. Denesuline;
  2. Innu-Aimun;
  3. Inuktitut (North Baffin);
  4. Inuktitut (Qaliujaaqpait);
  5. Mi’kmaq;
  6. Michif Cree;
  7. Michif French;
  8. Oji-Cree;
  9. Plains Cree;
  10. Western Ojibway.

News release

OTTAWA, February 21, 2022

Today, on International Mother Language Day, the Honourable Pablo Rodriguez, Minister of Canadian Heritage, National Chief RoseAnne Archibald of the Assembly of First Nations, President Natan Obed of Inuit Tapiriit Kanatami and President Cassidy Caron of the Métis National Council unite their voices to mark the beginning of the International Decade of Indigenous Languages (2022–2032), declared by the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO), a key outcome of the 2019 International Year of Indigenous Languages.

In addition, the Commissioner of Indigenous Languages, Dr. Ronald E. Ignace, is pleased to underscore the importance of the Decade bringing focus and awareness to Indigenous languages and Indigenous language rights.

The aim of the Decade is to draw global attention to the loss and current risks to Indigenous languages, and to mobilize stakeholders and resources for the urgent need to preserve, revitalize and promote them.

Indigenous languages are at the heart of First Nations, Inuit and Métis culture, identity and self-determination. They are used to share our history through storytelling, to connect with the natural environment and to create familial bonds.

As part of the International Decade of Indigenous Languages, we recognize that the many Indigenous languages passed down from one generation to the next are each a thread in Canada’s rich cultural tapestry. Indigenous languages must be well cared for to keep this tapestry vibrant and varied.

As they are traditionally transmitted orally from Elders to youth, languages are a pillar in their respective communities, yet they are fragile. While they hold immense value and knowledge, they are at increasing risk of being lost to history. Three-quarters are in fact endangered. We have a collective role to play in supporting Indigenous peoples in revitalizing their languages. The Government of Canada continues to work with national Indigenous organizations to implement legislation designed to help revitalize, maintain and strengthen First Nations, Inuit and Métis languages, including through the Indigenous Languages Act and the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples Act, as well as through the first appointments to the Office of the Commissioner of Indigenous Languages.

The work of the Office of the Commissioner of Indigenous Languages will also be important in, among other things, helping to promote Indigenous languages and supporting Indigenous peoples in achieving their language revitalization goals.

But we need to do more.

Throughout this Decade, we will collaborate to share their stories, and support events and activities that highlight the important role of Indigenous languages in Canada and the work underway to revitalize and maintain them. Our goal is to plan for the Decade and create a legacy we can leave for our children and for our children’s children. They are the ones who will keep Indigenous languages alive.

Join us in honouring, promoting and celebrating the cultural richness of all Indigenous languages in Canada and around the globe.

Quotes

“For each of us, our language is central to our identity, community and culture. Language is essential in how we share our stories and our history, and how we connect with one another. That is why Canada is proud to support Indigenous language revitalization. We will mark the International Decade of Indigenous Languages by accelerating the implementation of the Indigenous Languages Act in a co-developed and cooperative manner with Indigenous partners. We must support First Nations, Inuit and Métis peoples in their efforts to revitalize their languages and build the next generations of speakers of Indigenous languages.”

The Honourable Pablo Rodriguez, Minister of Canadian Heritage

“The Canadian government and numerous religions, particularly the Catholic church spent, by today’s standards, billions of dollars destroying First Nations languages and cultures. In the Decade ahead, I look forward to their re-investment and support as we undo the damage that they have done. The first step is a fully funded Indigenous Languages Act. Today and throughout the Decade ahead, we can walk the healing path forward as we lift up Language Champions and every single First Nation person re-learning to speak their language.”

National Chief RoseAnne Archibald, Assembly of First Nations

“As Inuit, our language is a foundation of our culture and identity. As we embark on this International Decade of Indigenous Languages, we reflect on the resilience of Inuktut, which remains among the strongest Indigenous languages in Canada. Inuit have experienced significant language loss, however, and the task of protecting Inuktut can’t be ours alone. Our hope is that the next ten years will bring renewed support and revitalization efforts to help Inuktut become a dominant language in Inuit workplaces, schools and homes.”

Natan Obed, President, Inuit Tapiriit Kanatami

“Colonization has led to the near eradication of the Michif language, and, because language, culture and identity are inextricably linked, has had a devastating impact on Métis identity. The United Nations Decade of Indigenous Languages gives us an opportunity to highlight the work that our Michif speakers and Métis Governments are doing to reclaim and revitalize the use of Michif in our communities.”

Cassidy Caron, President, Métis National Council

Associated links

Contacts

For more information (media only), please contact:

Laura Scaffidi
Press Secretary
Office of the Minister of Canadian Heritage
laura.scaffidi@pch.gc.ca

Media Relations
Canadian Heritage
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Denesuline

Yatı nedhe holı̨ ɂeją

Canada nask’athe hots’ı̨ nı̨hts’ęn k’olde hots’ı̨ Denededłı̨ne hoghedı ha k’oldher Commıssıoner hulye bebası ɂedırı yatı nı̨t’ą sı dųhų ɂeją yunadhe Lǫną nęnę hots’ęn Denededłıne yatıe k’anota ha

OTTAWA ts’ęn, February 21 dzı̨ne k’e, 2022 nęnę

Ɂedųhų dzı̨ne k’e, horelyų nı̨h banı̨ dene yatıe honet’ı̨ k’e International Mother Language Day hulye, t’ą ɂeyı ha k’oldhere Honourable Pablo Rodriguez, Minister of Canadian Heritage chu ha k’older, National Chief RoseAnne Archibald t’ą k’older dendedłı̨ne Assembly of First Nations hots’ı̨, chu t’ą k’older President Natan Obed hotena dene ha Inuit Tapiriit Kanatami hel President Cassidy Caron begharek’ą dene ha k’oldher Métis National Council horelyų ɂeła nı̨deł ɂedırı yunadhe łǫną nęnę ts’ęn ɂełk’ech’a denededłı̨ne hobeyatıe k’anot’a haInternational Decade of Indigenous Languages hulye sı ɂeyı k’I (2022 hots’ı̨–2032 hots’ęn), United Nations Educational hots’ı̨ dene betł’esı yatı holı̨ sı, ɂeyı chu ɂeją Scientific and Cultural Organization hots’ı̨ dene ɂeła haıyı̨la sı (UNESCO hots’ı̨), k’ą́nı yune 2019 nęnę k’e ɂı̨ła nęnę nųt’ą nı̨h ɂedırı yatı honet’ı̨ ha International Year of Indigenous Languages denedełı̨ne yatıe hobası.

Ku ɂeyı hel, ɂedırı Dene t’ą K’oldher Denededłı̨ne yatıe hobası Commıssıoner Dr. Ronald E. Ignace bı̨nı̨yé sı t’ąt’e ɂa ɂedırı denededłı̨ne yatıe k’anota ha bet’a dene yatıe net’ı̨ ha chu dene yeghą k’odorelyą ha Denededłı̨ne yatıe chu t’a ba hoɂą besúhudı ha yunadhe hoɂą.

Ku t’axa nųt’a k’ı̨ yunadhe łǫną nęnę k’ı bet’a nı̨h bąnı denededłı̨ne yatıe dodı hané hıja chu dųhų t’ahuɂą horelyų net’ı̨ hel t’ąt’u nądą walı sı ha horelyų net’ı̨ chu ɂedırı yatı yunadhe naıda nadłı̨ walı sıha.

Denededłı̨ne beyatıe k’ı Denededłı̨ne bedzıe ląt’e sı, Inuit Hotena ch Begharek’ą dene Métis ch’alanıe ha, hel t’ą hęlı̨ chu ɂedenakoreldé ha. Ku t’aha bet’oreɂa hade yune behonıe chu t’ok’e hots’ı̨ harat’ı̨ k’odorelyą ha ɂedırı t’a ɂeła tth’ı́ danı̨dhęn ha.

Ku ɂedırı yunadhe lǫną nęnę nųt’a Denededłı̨ne yatıe honet’ı̨ ha, ɂedırı k’adanılta hası Denededłı̨ne haralɂa beyatıe ɂełk’ech’a yunısı hots’ı̨ dųhų ts’ęn bet’oreɂa ha ɂeją Canada t’a dene naradé sı beł net’ı̨ ha ɂeją ts’ęn. Denededłı̨ne beyatıe bek’anota chu bek’onı̨ hoɂą ɂedırı natser chu nezų hadé.

Ku t’ąt’u dene yatıe det’al hade denegodhe Ɂąłnedhe yel dayałtı ɂa det’al sı. T’ok’e dene naradé beyatıe t’a ɂası hųlı̨ sı, kulı netthıth ha horełnı̨ sı dene ch’a. Ku ɂeyı bet’a ɂası necha hutǫ sı ɂeyı t’a k’odorelyą t’a, kulı t’oho dene besdołı̨ de beyatıe tth’ı́ dodı hané hası̨. Dı̨ghı̨ hots’ı̨ taghe bek’odhı ha ghonı̨ sı boghedı hılé de. Horelyų ɂeła ɂełts’eraıdı dezą Denededłı̨ne yatı netthıth ch’a chu dene yatıe natser hanalyé ha ɂeła. Canada hots’ı̨ nıhts’ęn k’oldé dene ts’enı̨ ha nunı̨ɂą sı dene hel ɂeghalana ha dene yatıe bek’anota chu natser nadłı̨ ha Denededłı̨ne hu Begharek’ą dene chu Hotena dene hobeba ɂedırı ɂerıhtł’ıs nedhe holı̨ sı Indigenous Languages Act Denededłı̨ne Beyatıe K’anota ha chu ɂedırı United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples Act Dene ɂełk’esı bek’anota ha Nıh Banı̨ ɂełk’esı haldhęn dąlı̨ ha.

Ku t’a la dałtsı sı ɂedırı Commıssıoner t’ok’e ɂeghalana hots’ı̨ Denededłı̨ne yatıe bet’oreɂa ha ɂeyı hel, dene yatıe ts’edı ha chu Denededłı̨ne t’a hok’enadé sı beyatıe natser chu yunadhé hanadé ha.

Kulı ɂałų ɂası nedhe hołé dezą.

Ku ɂedırı łǫną nęnę hudhı́ k’ı, ɂełts’eraıdı dene yatıe korelɂı̨h dąlı̨ ha, ɂeyı chu dene ts’edı chu ɂası hołe ha t’ąt’e ɂa dene yatıe bek’onı̨ hoɂą Canada nask’athe chu t’a ɂası hołe sı t’ąt’u yatı natser chu bek’onı̨ ha bek’enats’ede ha. ku t’a hıltsı hası yunadhe Lǫną nęnę dene godhe beba chu bets’ı̨ɂąne t’a ba nut’a sı ha hok’enaıdé ha. Ɂedı̨nı̨ t’ą nuheyatıe k’eralnı̨ ha yunahdé de.

Ɂa ɂeją nuhehel dene yatıe k’anota hu benet’ı̨ hu dene hel behadaıyałtı nunı́t’a ɂeła Canada nask’athe chu nı̨h banı̨ ɂeła harólyé.

Dene dorodı́ sı ɂedırı ghą

“Horelyų nuhnı ɂeją t’a yatı t’orılɂası bet’a t’ą daıdłı̨ k’dorılyą sı hu t’ok’e naıdé chu nehech’alanıe k’odorılyą sı bet’a. Dene yatıe bet’a nuheyatıe chu t’ą daıdłı̨ bek’ojąsı chu bet’a ɂeła nadarethılya sı ɂeyı t’a. Ɂeyı ɂa Canada denets’enı̨ horelɂı̨h sı Denededłı̨ne natser hanalyé nadłı̨ ha. Ku ɂedırı yunadhe lǫną nęnę nųt’a sı Denededłı̨ne yatı net’ı̨ ha ɂedırı yatı nedhe holı̨ sı Indigenous Languages Act Denededłı̨ne yatıe k’onı̨ ha ɂerıhtł’ıs nedhe holı̨ dene hel ɂedırı yatı holı̨ sı. Denededłı̨ne hu Begharek’ą dene chu Hotena dene bets’ıdı hoɂą beyatıe natser nadłı̨ ha netthıth ch’a yunadhe denegodhé hobeba t’a Beyatıe t’a dayałtı sı ba.”

T’ą k’oldhere nedhe Pablo Rodriguez, Canadian Heritage Denech’alanıe bek’anota ha k’oldher hulta

“Yuné Canada hots’ı̨ nıhts’ęn k’oldé chu ɂełk’ech’a yatı hųlı̨ sı Catholic yałtı dene, dųhų tsamba hulta gharé, billions hanełt’e tsamba k’oɂı̨łdé sı nuheyatıé chu dene ch’alanıe k’oldé k’enaı̨dé dųhų ts’ęn. Ɂa yunadhe lǫną nęnę nodhı sı, t’a bek’anesta hadé ɂedırı ɂası godhé k’enadé ha horesɂı̨h sı t’a due nuhehel dahołtsı̨ sı senalyé ha. Ku t’atthe hadé ɂedırı ha k’enelt’e tsamba nı̨t’a horesɂı̨h Indigenous Languages Act denededłı̨ne yatıe bek’anota ha ɂerıhtł’ıs nedhe holı̨ bası. Dųhų dzı̨ne hots’ı̨ yunadhe Lǫną nęnę nodhı́ hots’ęn, ɂeła hothıdeł dezą nuheyatıe nırıt’a nadłı̨n ha t’ok’e horelyų Denededłı̨ne naradé sı beba ɂeją nı̨h nask’athe.”

Denededłı̨nı ha K’oldhere nedhe RoseAnne Archibald, Assembly of First Nations hots’ı̨

“Nuhnı Hotena Dene daıdłı̨ k’ı nuheyatıe bet’a nuhech’alanıe chu t’ą daıdłı̨ k’odorılyą bet’a. Ɂa yunadhe lǫną nęnę nodhı ha Denededłı̨ne yatıe k’anota ha nųt’ą nuhnı̨ Hotena dene daıdłı̨ sı naratser k’odorılyą sı, Canada nask’athe ɂeyı ɂı̨łaghe yatı natser sı dųhų ts’ęn. Kulı Hotena dene beyatıe tth’ı k’aɂų haja k’orelyą sı, kulı ɂeyı chu nuheyatıe k’ılnı̨ hadé nuhnı̨ haılyá dezą. Ku t’a hodorılɂı̨h hadé yunadhe lǫną nęnę nodhı́ bet’a nuhets’edı chu nuheyatıe natser hanaja nı̨dé nesdhęn sı Hotena yatıe t’ok’e losı bet’oreɂa ha ɂerıhtł’ıs kuę chu dene kuę yısı.”

Natan Obed, T’ą k’oldher, Inuit Tapiriit Kanatami Hotena Dene bası

“Tthot’ı̨ne nı̨dél hots’ı̨ dųhų ts’ęn k’asjęnę Begharek’ą Michif yatıe k’asjęnę besdołı̨ sı, ɂeyı hel nuheyatıe, nuhech’alanıe chu t’ą daıdłı̨ ɂeła hųlı̨ sı horelyų t’ą Métis daıdłı̨ sı k’aɂų hajá sı ɂedırı nuhexel t’anodher t’a. ɂedırı nųt’ą United Nations hots’ı̨ Łǫną nęnę nųt’ą denededłı̨ne yatı k’anota ha t’ą nuhnı̨ Michif dayaı̨ltı chu t’ą Métis dene ha k’oldé Michif yatıe nahıłchu ha hok’enaıdé sı nuheł natser nadłı̨ ha.”

Cassidy Caron, T’ak’oldhere nedhe, Métis National Council Begharek’ą dene bebası́

T’ok’e ts’ęn yatı horı̨łker horı̨lɂı̨h de

Ku ɂałų beghą yatı henerı̨nı̨ horı̨lɂı̨h de ɂeją ts’ęn dųłtsı la:

Laura Scaffidi
Honı̨ dene ha thedá
T’ą́ k’oldhere Minister Canadian Heritage bebası́
laura.scaffidi@pch.gc.ca

Honı dene hel ɂası hełtsı
Canadian Heritage bebası ɂeją ts’ęn dųłtsı
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Inuktitut (North Baffin)

ᓇᓗᓇᐃᔭᐅᑎᑦ

ᑲᓇᑕᐅᑉ ᒐᕙᒪᖓ, ᑲᓇᑕᒥ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᓄᑦ ᓯᕗᓕᖅᑎᒋᔭᐅᔪᖅ ᐊᒻᒪᓗ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᓄᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᑲᒥᓯᓄᕐᒋᔭᐅᔪᖅ ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᕗᑦ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᐅᑭᐅᑦ ᖁᓕᓄᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᖏᑦ ᐱᒋᐊᕐᑎᑕᐅᓂᖏᓐᓄᑦ

ᐋᑐᕙ, ᕕᑉᕈᐊᕆ 21, 2022

ᐅᑉᓗᒥ, ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᑦ ᐅᖃᐅᓯᖓᑕ ᐅᑉᓗᕆᔭᖓᓂ, ᒥᓂᔅᑕ ᐹᑉᓘ ᕌᑦᕇᒐᔾ, ᒥᓂᔅᑕᕆᔭᐅᔪᖅ ᑲᓇᑕᒥ ᐱᐅᓯᑐᖃᓕᕆᔨᒃᑯᓐᓄᑦ, ᑲᓇᑕᒥ ᐃᓱᒪᑕᒻᒪᕆᒃ ᕉᔅᐋᓐ ᐋᑦᓯᐹᓪᑦ ᐃᖅᑭᓖᑦ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᖏᓐᓂ, ᐊᖏᔪᖅᑳᖅ ᓇᐃᑖᓐ ᐆᐱᑦ ᐃᓄᐃᑦ ᑕᐱᕇᒃᑯᓐᓄᑦ ᑲᓇᑕᒥ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᖏᔪᖅᑳᖅ ᑳᓯᑎ ᑭᐊᕋᓐ ᐊᓪᓚᖓᔪᑦ ᑲᓇᑕᒥ ᑲᑎᒪᔨᖏᓐᓄᑦ ᑲᑎᓐᓂᖃᖅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᔾᔪᑎᖃᓚᐅᖅᑐᑦ ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᕆᔭᐅᓂᐊᖅᑐᒧᑦ ᐱᒋᐊᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓂᖓᑕ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᐅᑭᐅᑦ ᖁᓕᓄᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓄᑦ (2022-2032), ᓇᓗᓇᐃᔭᖅᑕᐅᓯᒪᓕᓚᐅᖅᑐᒧᑦ ᔪᓇᐃᑎᑦ ᓃᓴᒃᑯᑦ ᐃᓕᓐᓂᐊᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒧᑦ, ᖃᐅᔨᓴᐃᓂᐅᕙᒃᑐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᐅᓯᑐᖃᓕᕆᓂᕐᒧᑦ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᖏᓐᓂᑦ (UNESCO), ᐱᔾᔪᑕᐅᓗᐊᖅᓱᓂ ᓴᖅᑭᑕᐅᓯᒪᓕᓚᐅᖅᑐᒧᑦ 2019-ᒥ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑕ ᐅᑭᐅᕆᔭᖓᓄᑦ.

ᐊᒻᒪᓗᒃᑲᓐᓂᖅ, ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᓄᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᑲᒥᓯᓄᕐᒋᔭᐅᔪᖅ, ᓘᑦᑖᖅ ᕌᓄᓪᑦ ᐃᒡᓃᔅ, ᖁᕕᐊᓱᒍᑎᖃᕐᐳᖅ ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᓯᒪᓕᕆᐊᒥᒃ ᐱᒻᒪᕆᐅᔫᓂᖓᑕ ᐅᑭᐅᓄᑦ ᖁᓕᓄᑦ ᐱᓕᕆᓂᐅᓂᐊᖅᑐᓂ ᑐᕌᕐᕕᒃᓴᖃᖅᑎᑕᐅᔪᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐅᔾᔨᕈᓱᓕᖅᑎᑦᑎᒋᐊᕐᓂᕐᒥᒃ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᐱᔪᖕᓇᐅᑎᖃᕐᓂᖏᓐᓂᒃ.

ᖁᓕᐅᓂᐊᖅᑐᓄᑦ ᐅᑭᐅᑦ ᐊᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᖏᓐᓂ ᑐᕌᕐᕕᒃᓴᖃᖅᐳᑦ ᓯᓚᕐᔪᐊᕐᒥᐅᓕᒫᑦ ᐅᔾᔨᕈᓱᓕᖅᑎᑕᐅᖁᓪᓗᒋᑦ ᐊᓯᐅᔨᔭᐅᕙᓪᓕᐊᓂᖏᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᒫᓐᓇᐅᔪᖅ ᐊᑦᑕᓇᖅᑐᒦᓕᖅᓯᒪᓂᖏᑕ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑦᑕ, ᐊᒻᒪᓗ ᑕᒪᒃᑯᓂᖓ ᑎᒍᒥᐊᖅᑎᒋᔭᐅᔪᐃᑦ ᐱᓕᕆᓂᖃᓕᖅᑎᑕᐅᖁᓪᓗᒋᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᐃᑦ ᐱᑕᖃᓕᖅᑎᑕᐅᓗᑎᒃ ᑐᐊᕕᐅᕐᓇᖅᓯᓯᒪᓂᖓᑕ ᐸᐸᑕᐅᓯᒪᔭᕆᐊᖃᕐᓂᖏᓐᓂ, ᐆᒻᒪᖅᑎᑕᐅᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕐᓂᖏᓂ ᐊᒻᒪᓗ ᖁᕝᕙᖅᑎᑕᐅᒋᐊᖅᓯᒪᓕᕐᓗᑎᒃ ᐱᓕᕆᓂᐅᔪᓄᑦ.

ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑦ ᕿᑎᐊᓃᓪᓚᕆᖕᒪᑕ ᐃᖅᑭᓖᑦ, ᐃᓄᐃᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᓪᓚᖓᔪᑦ ᐱᐅᓯᑐᖃᖏᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᓇᖕᒥᓂᖅ ᐃᓱᒪᓕᐅᕈᑎᓕᐅᕈᖕᓇᕐᓂᖏᑕ. ᐅᖃᐅᓯᑐᖃᑦᑎᒍᑦ ᐊᒥᖅᑲᕈᑎᖃᖅᐸᒃᑲᑦᑕ ᐊᑐᖅᑕᐅᓯᒪᔪᓂᒃ ᐅᓂᒃᑳᖅᑐᐊᕐᓂᑦᑎᒍᑦ, ᐊᑦᑕᑕᖅᓯᒪᓕᕈᑎᒋᒋᐊᖅᐸᒃᓱᒍ ᓄᓇᒥ ᐃᒫᓂᓗ ᐊᕙᑎᒋᔭᑦᑎᓐᓃᑦᑐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᑕᖃᓕᖅᑎᑦᓯᒋᐊᒧᑦ ᐊᑕᕝᕕᒋᑐᕋᐅᓐᓂᖃᕐᓂᑦᑎᓐᓄᑦ.

ᐃᓚᒋᔭᐅᑎᓪᓗᒍ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᐅᑭᐅᑦ ᖁᓕᓄᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓄᑦ, ᐃᓕᑕᖅᓯᓯᒪᒐᑦᑕ ᐊᒥᓱᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑦ ᑭᖑᕚᕇᒃᐸᓪᓕᐊᔪᓄᑦ ᑐᓂᔭᐅᕙᓪᓕᐊᕙᓐᓂᖏᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᑐᓂ ᓲᕐᓗ ᐃᕙᓗᒋᔭᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᓇᑕᐅᑉ ᓄᓇᖃᕐᔪᐊᖓᑕ ᐱᐅᓪᓚᕆᒃᑑᓪᓗᓂ ᐊᑭᑐᔫᓪᓗᓂ ᐱᐅᓯᑐᖃᕆᔭᐅᔪᓄᑦ ᓄᕕᖅᓴᕈᑎᐅᓯᒪᓂᖃᕐᒪᑦ. ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑦ ᑲᒪᒋᔭᐅᑦᓯᐊᕆᐊᖃᕐᒪᑕ ᑕᒪᓐᓇ ᓄᕕᖅᓴᒐᐅᓯᒪᓂᐅᔪᖅ ᐅᒪᓂᖃᐃᓐᓇᕈᓐᓇᖁᓪᓗᒍ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᔾᔨᒌᖖᒋᐅᕐᓂᖃᖅᑑᖏᓐᓇᖅᑎᑕᐅᓗᓂ.

ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒍ ᐃᓕᖅᑯᓯᑐᖃᒥᑎᒍᑦ ᑐᓂᐅᖅᑲᒐᐅᕙᓪᓕᐊᕙᓐᓂᖏᑕ ᐅᖃᐅᓯᖏᑎᒍᑦ ᐃᓄᑐᖃᐃᑦ ᒪᒃᑯᒃᑐᖁᑎᒥᓐᓄᑦ, ᐅᖃᐅᓯᖏᑦ ᓇᖏᕈᖕᓇᕈᑎᐅᖕᒪᑕ ᓄᓇᓕᒋᔭᐅᔪᓂᑦ, ᑭᓯᐊᓂᓗ ᓱᕋᒃᓯᒪᓕᖅᓴᕋᐃᑦᑑᒋᓪᓗᑎᒃ. ᐃᓗᓕᖃᖅᑑᓪᓗᑎᒃ ᐊᖏᔪᐊᓗᖕᒥᒃ ᐊᑐᕐᓂᖃᖅᑎᑕᐅᔪᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᖃᐅᔨᒪᓂᕆᔭᐅᔪᓂᒃ, ᐊᑦᑕᓇᖅᑐᒦᓐᓂᖏᑦ ᐱᓗᐊᓕᖅᐸᓪᓕᐊᓕᕐᒪᑦ ᐊᓯᐅᔨᔭᐅᓯᒪᓕᕈᖕᓇᕐᓂᖓᓂᑦ ᐊᑐᖅᑕᐅᓯᒪᔪᓃᑦᑐᓂᑦ. 3/4-ᓗᐊᖏᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑦ ᐊᑦᑕᓇᖅᑐᒦᓕᖅᓯᒪᕗᑦ. ᑕᒪᑦᑕᐅᓪᓗᑕ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᖃᕋᑦᑕ ᐃᑲᔪᖅᑐᐃᒋᐊᒧᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᓂᒃ ᐅᖃᐅᓯᑐᖃᒥᓐᓂᒃ ᐆᒻᒪᖅᑎᑦᓯᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕐᓂᖏᓐᓂ. ᑲᓇᑕᒥ ᒐᕙᒪᖓ ᑲᔪᓯᑎᑦᑎᓯᒪᕗᑦ ᑲᓇᑕᒥ ᓄᓇᖃᖅᑳᕐᓯᒪᔪᐃᑦ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᖏᑦ ᐊᑐᓕᖅᑎᑦᓯᒋᐊᕐᓂᖏᓂ ᒪᓕᒐᕐᔪᐊᖁᑎᓂᒃ ᐋᖅᑭᒃᓱᐊᖑᓯᒪᔪᓂᒃ ᐃᑲᔪᕈᑎᐅᓕᕐᓂᐊᕐᓗᑎᒃ ᐆᒻᒪᖅᑎᑦᓯᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕐᓂᕐᒥ, ᐃᓕᕆᓂᖃᕐᓂᕐᒥ ᐊᒻᒪᓗ ᓴᖖᒋᒃᑎᑦᓯᒋᐊᕐᓂᕐᒥ ᐃᖅᑭᓖᑦ, ᐃᓄᐃᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᓪᓚᖓᔪᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓂᒃ, ᐃᓚᖃᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐱᓕᕆᓂᐅᔪᑎᒍᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᒪᓕᒐᒃᓴᖁᑎᖓᑎᒍᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᔪᓇᐃᑎᑦ ᓃᓴᒃᑯᑦ ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᔾᔪᑎᖏᑦ ᐱᔪᖕᓇᐅᑎᖃᕐᓂᖏᑕ ᓄᓇᖃᖅᑳᕐᓯᒪᔪᐃᑦ ᒪᓕᒐᒃᓴᖁᑎᖓᑎᒍᑦ.

ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᓄᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᑲᒥᓯᓄᕐᒋᔭᐅᔪᑉ ᐊᓪᓚᕝᕕᖓᓂ ᐱᓕᕆᐊᖑᔪᑦ ᐱᒻᒪᕆᐅᑎᑕᐅᓂᐊᕐᒥᔪᑦ, ᐊᓯᖏᓄᓪᓗ ᐱᓕᕆᓂᕆᔭᖏᑦ, ᐃᑲᔪᖅᑎᐅᓂᖏᓐᓄᑦ ᖁᕝᕙᖅᑎᑦᓯᒋᐊᕐᓂᕐᓂ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᑲᔪᖅᑐᐃᓂᖃᕐᓂᖏᓐᓄᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᓂᒃ ᑎᑭᐅᑎᓯᒪᓕᕆᐊᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐆᒻᒪᖅᑎᑦᓯᒋᐊᕐᓂᕐᒥ ᑐᕌᕐᕕᒃᓴᖁᑎᒋᔭᒥᖕᓄᑦ.

ᑭᓯᐊᓂᓗ ᐊᓯᒃᑲᓐᓂᖏᑎᒍᑦ ᐃᓕᕆᓂᖃᕆᐊᖃᕐᒥᔪᒍᑦ.

ᐅᑭᐅᑦ ᖁᓕᑦ ᐊᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᖏᓐᓂ, ᐃᑲᔪᖅᑎᒌᒃᓗᑕ ᐱᓕᕆᓂᖃᕐᓂᐊᖅᑐᒍ ᐊᒥᖅᑲᕈᑎᖃᖅᐸᓪᓕᐊᓂᑦᑎᓐᓂ ᐅᓂᒃᑳᖅᑐᐊᖁᑎᑦᑎᓐᓂᒃ, ᐊᒻᒪᓗ ᐃᑲᔪᖅᑐᐃᓂᕐᒥ ᖃᓄᐃᓕᐅᖅᑎᑦᓯᓂᐅᔪᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓕᕆᐊᖑᔪᓂᒃ ᑐᕌᖓᑎᑕᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᐱᐅᒻᒪᕆᐅᔫᑎᑕᐅᓂᖓᑕ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑕ ᑲᓇᑕᒥ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓕᕆᐊᖑᓕᖅᓯᒪᔪᓂ ᐆᒻᒪᖅᑎᑦᓯᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕐᓂᕐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓕᕆᓂᐅᓕᖅᓯᒪᔪᓄᑦ. ᑐᕌᕐᕕᒃᓴᖁᑎᖃᖅᐳᒍᑦ ᐸᕐᓇᐅᑎᓕᐅᖅᓯᒪᓕᕆᐊᒧᑦ ᖁᓕᓄᑦ ᐅᑭᐅᑦ ᐊᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᖏᓂ ᐱᓕᕆᐊᖑᓂᐊᖅᑐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᕿᒪᐃᕙᓪᓕᐊᔾᔪᑎᒃᓴᓂᒃ ᐱᑕᖃᓕᖅᑎᑦᓯᓗᑕ ᓱᕈᓯᑦᑎᓐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᓱᕈᓯᑦᑕ ᓱᕈᓯᕆᔪᒫᖅᑕᖏᓐᓄᑦ. ᑖᒃᑯᐊᖑᔪᒫᖅᑐᑦ ᐆᒪᐃᓐᓇᖅᑎᑦᓯᔨᐅᔪᒫᕐᒪᑕ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓂᒃ.

ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᒋᑦᓯ ᐃᓕᑕᖅᓯᓯᒪᓂᑦᑎᓐᓂ, ᖁᕝᕙᖅᑎᑦᓯᒋᐊᕐᓂᑦᑎᓐᓂ ᐊᒻᒪᓗ ᖁᕕᐊᓱᒍᑎᖃᕐᓂᑦᑎᓐᓂ ᐱᐅᓯᑐᖃᕆᔭᐅᔪᐃᑦ ᐱᐅᓪᓚᕆᒃᑑᓂᖅᓴᓂᒃ ᐱᑕᖃᐅᖅᑑᓂᖏᓐᓂᒃ ᓄᓇᖃᖅᑳᕐᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓂ ᑲᓇᑕᒥ ᐊᒻᒪᓗ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ.

ᐅᖃᖅᑕᐅᓯᒪᔪᑦ

“ᐊᑐᓂ ᐃᓅᓪᓗᑕ ᐅᕙᑦᑎᓐᓄᑦ, ᐅᖃᐅᓯᑦᑎᓐᓂᒃ ᕿᑎᐊᓃᑎᑦᓯᒐᑦᑕ ᑭᓇᐅᓂᑦᑎᓐᓄᑦ, ᓄᓇᓕᒋᔭᑦᑎᓐᓂ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᐅᓯᑐᖃᕆᔭᑦᑎᓐᓂ. ᐅᖃᐅᓯᖅ ᑕᐃᒪᐅᔭᕆᐊᖃᓪᓚᕆᖕᒪᑦ ᖃᓄᖅ ᐊᒥᖅᑲᕈᑎᖃᖅᐸᓐᓂᑦᑎᓐᓂ ᐅᓂᒃᑳᖅᑐᐊᑦᑎᓐᓂᒃ, ᐊᑐᖅᓯᒪᔭᑦᑎᓐᓂᒃ, ᐊᒻᒪᓗ ᖃᓄᖅ ᐊᓯᑦᑎᓐᓄᑦ ᐊᑦᑕᑕᖅᓯᒪᓂᖃᖅᐸᓐᓂᑦᑎᓐᓂ. ᑕᒪᓐᓇᓗ ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒍ ᑲᓇᑕ ᓴᕆᒪᒍᓱᒻᒪᕆᒃᐳᖅ ᐃᑲᔪᖅᑐᐃᓕᕆᐊᒥᒃ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑦᑕ ᐆᒻᒪᖅᑎᑕᐅᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕐᓂᖏᓐᓄᑦ. ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᓯᖅᓯᒪᓕᕐᓂᐊᖅᑕᕗᑦ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᐅᑭᐅᑦ ᖁᓕᓄᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓄᑦ ᐱᓕᕆᓂᐅᔪᓄᑦ ᓱᒃᑲᓕᖅᑎᑦᓯᒋᐊᕐᓂᖅᑎᒍᑦ ᐊᑐᓕᖅᑎᑕᐅᓂᖏᑕ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᒪᓕᒐᒃᓴᖁᑎᐅᔪᓄᑦ ᐋᖅᑭᒃᓱᐃᖃᑎᒌᖕᓂᖅᑎᒍᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓕᕆᖃᑎᒌᖕᓂᖅᑎᒍᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᕐᓯᒪᔪᓂᑦ ᐱᓕᕆᐊᖃᖃᑎᒋᔭᑦᑎᓐᓂ. ᐃᑲᔪᖅᑐᓕᕆᐊᖃᕋᑦᑎᒍ ᐃᖅᑭᓖᑦ, ᐃᓄᐃᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᓪᓚᖓᔪᑦ ᐱᓕᕆᓂᖃᕐᓂᖏᓂ ᐆᒻᒪᖅᑎᑦᓯᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕐᓂᕐᒧᑦ ᐅᖃᐅᓯᒥᓐᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᕈᖅᑎᑦᓯᕙᓪᓕᐊᓂᕐᒥᒃ ᐅᖃᓪᓚᒃᑎᐅᓕᕈᒫᖅᑐᓂᒃ ᓄᓇᖃᖅᑳᕐᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᑎᑐᑦ."

ᒥᓂᔅᑕ ᐹᑉᓘ ᕌᑦᕇᒐᔾ, ᒥᓂᔅᑕᕆᔭᐅᔪᖅ ᑲᓇᑕᒥ ᐱᐅᓯᑐᖃᓕᕆᔨᒃᑯᓐᓄᑦ

“ᑲᓇᑕᐅᑉ ᒐᕙᒪᖓᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᒥᓱᑲᓪᓚᐅᓪᓗᑎᒃ ᐅᒃᐱᕐᓂᓕᕆᓂᐅᔪᑦ, ᐱᓗᐊᖅᑐᒥᒃ ᐃᒃᓯᕋᕐᔪᐊᕐᒥᐅᑦ ᑐᒃᓯᐊᕐᕕᖓᑦ, ᒪᓕᒃᓗᒋᑦ ᐅᓪᓗᒥᐅᔪᖅ ᐊᑐᖅᑕᐅᕙᓕᖅᑐᑦ, ᐊᒥᓱᑲᓪᓚᒻᒪᕆᐊᓕᖕᓄᑦ ᐱᓕᐊᓐᓂᖖᒌᑦᑐᓂᒃ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᑐᓚᐅᖅᓯᒪᒻᒪᑕ ᓱᕈᖅᑎᕆᓪᓗᑎᒃ ᐃᖅᑭᓖᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᐅᓯᑐᖃᕆᔭᖏᓐᓂᒃ. ᖁᓕᐅᓂᐊᖅᑐᓂ ᐅᑭᐅᓂ ᓯᕗᓂᑦᑎᓐᓂ, ᓂᕆᐅᖕᓂᖃᖅᐳᖓ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᓂᒃ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᒃᑲᓐᓂᕐᓂᐊᕐᓂᖏᓐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᑲᔪᖅᑐᐃᓂᖃᕐᓂᐊᕐᓂᖏᓐᓄᑦ ᓱᕈᖅᑎᖅᓯᒪᓕᓚᐅᖅᑕᖏᓐᓂᒃ ᐋᖅᑭᒃᓱᐃᕙᓪᓕᐊᑎᑦᓯᔾᔪᑎᒃᓴᑦᑎᓐᓂᒃ. ᓯᕗᓪᓕᕐᐹᒥᒃ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᐅᓂᐊᕐᒪᑦ ᐃᓗᐃᒃᑲᐅᓪᓗᒋᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖃᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓕᕐᓂᒃᓴᖓᑕ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᒪᓕᒐᒃᓴᖁᑎᖓᑕ. ᐅᓪᓗᒥ ᐊᒻᒪᓗ ᖁᓕᐅᓂᐊᖅᑐᓂ ᐅᑭᐅᓂ, ᐱᓱᒃᐸᓪᓕᐊᔪᓐᓇᕐᓂᐊᕋᑦᑕ ᒪᒥᓴᖅᐸᓪᓕᐊᓂᑦᑎᓐᓂ ᓯᕗᒻᒧᑦ ᖁᕝᕙᖅᑎᑦᓯᒋᐊᕐᓂᑦᑎᒍᑦ ᐅᖃᐅᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᐊᔪᖖᒋᓐᓂᖅᐸᐅᓪᓗᑎᒃ ᐱᓕᕆᐊᖃᖅᑎᐅᔪᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᑕᒪᐃᓐᓂᒃ ᐃᖅᑭᓕᖕᓂᒃ ᐃᓕᑦᓯᕙᓪᓕᐊᒃᑲᓐᓂᖅᑎᑦᓯᓂᖅᑎᒍᑦ

ᑲᓇᑕᒥ ᐃᓱᒪᑕᒻᒪᕆᒃ ᕉᔅᐋᓐ ᐋᑦᓯᐹᓪᑦ, ᐃᖅᑭᓖᑦ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᖏᑦ

“ᐃᓅᓪᓗᑕ, ᐅᖃᐅᓯᕗᑦ ᑐᖖᒐᕝᕕᖁᑎᐅᒻᒪᑦ ᐱᐅᓯᑐᖃᕆᔭᑦᑎᓐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑭᓇᐅᓂᕆᔭᑦᑎᓐᓄᑦ. ᐱᓕᕆᓂᖃᖅᐸᓪᓕᐊᓕᖅᑎᓪᓗᑕ ᑖᔅᓱᒥᖓ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᐅᑭᐅᑦ ᖁᓕᓄᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓄᑦ ᐱᓕᕆᓂᐅᔪᓂᒃ, ᐃᖅᑲᐅᒪᕙᖅᐳᑦ ᕿᒥᕐᕈᒃᑲᓐᓂᖅᓱᑎᒍ ᐃᓄᒃᑐᑦ ᐅᖃᐅᓯᐅᑉ ᑲᔪᓰᓐᓇᖅᑎᑕᐅᔪᓐᓇᕐᓂᖓᓂᒃ ᐊᒻᒪ ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓂᖓᑕ ᓴᖖᒋᓂᖅᐸᐅᓪᓗᑎᒃ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓄᑦ ᑲᓇᑕᒥ. ᐃᓄᐃᑦ ᓇᓗᓇᐃᒻᒪᕆᒃᑐᒥᒃ ᐅᖃᐅᓯᕐᒥᓐᓂᒃ ᐊᓯᐅᔨᓯᒪᓂᖃᓕᕐᒪᑕ, ᑭᓯᐊᓂᓗ, ᐊᒻᒪᓗ ᒥᐊᓂᕆᔭᐅᓯᒪᓕᕐᓂᒃᓴᖓᓄᑦ ᐃᓄᒃᑐᑦ ᐅᖃᐅᓯᐅᑉ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᐅᓕᖅᓯᒪᔪᑦ ᑭᓯᑦᑕᐅᓗᑕ ᐱᓕᕆᐊᕆᔪᓐᓇᕐᓂᐊᖖᖏᓐᓇᑦᑎᒍᑦ. ᓂᕆᐅᖕᓂᖃᖅᐳᒍᑦ ᖁᓕᐅᓂᐊᖅᑐᓂ ᐅᑭᐅᓂ ᓄᑕᐅᓕᕆᐊᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓕᕐᓂᐊᕐᓂᖏᑕ ᐃᑲᔪᖅᑐᐃᓂᐅᔪᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐆᒻᒪᖅᑎᑦᓯᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕐᓂᕐᒧᑦ ᐱᓕᕆᓂᐅᔪᓄᑦ ᐃᑲᔪᕈᑎᐅᓂᐊᕐᓗᑎᒃ ᐃᓄᒃᑐᑦ ᐅᖃᐅᓯᐅᑉ ᐊᖏᓂᖅᓴᐅᓪᓗᓂ ᐊᑐᖅᑕᐅᕙᓕᕐᓂᐊᕐᓂᖓᑕ ᐃᓄᐃᑦ ᐃᖅᑲᓇᐃᔭᕐᕕᖏᓐᓂ, ᐃᓕᓐᓂᐊᕐᕕᖏᓐᓂ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᖏᕐᕋᕆᔭᖏᓐᓂ."

ᓇᐃᑖᓐ ᐆᐱᑦ, ᐊᖏᔪᖅᑳᖅ, ᐃᓄᐃᑦ ᑕᐱᕇᑦ ᑲᓇᑕᒥ

“ᒐᕙᒪᖃᐅᓯᖅᑖᕐᓂᖅᑎᒍᑦ ᐊᐅᓚᑦᓯᓂᐅᓕᓚᐅᖅᑐᑦ ᓄᖑᑎᑦᓯᓯᒪᓕᑲᓚᓪᓚᕆᓚᐅᕐᒪᑕ ᒥᓯᕝ ᐅᖃᐅᓯᖓᓐᓂᒃ, ᐊᒻᒪᓗ, ᐅᖃᐅᓯᖅ ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒍ, ᐱᐅᓯᑐᖃᕆᔭᐅᔪᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑭᓇᐅᓂᕆᔭᐅᔪᑦ ᐊᑦᑕᑕᖅᓯᒪᓂᖃᓪᓚᕆᖕᓂᖓᑦ, ᐊᖏᔪᐊᓗᖕᒥᒃ ᐊᒃᑐᐃᓂᖃᖅᓯᒪᓕᓚᐅᕐᒪᑕ ᐊᓪᓚᖓᔪᐃᑦ ᑭᓇᐅᓂᖏᓐᓂᒃ. ᔪᓇᐃᑎᑦ ᓃᓴᒃᑯᑦ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᐅᑭᐅᑦ ᖁᓕᓄᑦ ᓄᓇᖃᖅᑳᖅᓯᒪᔪᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓄᑦ ᐱᓕᕆᐊᖓᓂᑦ ᐱᕕᒃᓴᖃᓕᖅᑎᑕᐅᒐᑦᑕ ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᓯᒪᓕᕆᐊᒥᒃ ᐱᓕᕆᓂᐅᔪᓂᒃ ᒥᓯᕝ ᐅᖃᓪᓚᒃᑎᖏᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᓪᓚᖓᔪᐃᑦ ᒐᕙᒪᖓᓂᑦ ᓴᑐᖅᓯᓯᒪᓕᒃᑲᓐᓂᕆᐊᒧᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐆᒻᒪᖅᑎᑦᓯᓯᒪᓕᒃᑲᓐᓂᕆᐊᒧᑦ ᒥᓯᕝ ᐅᖃᐅᓯᐅᑉ ᐊᑐᖅᑕᐅᕙᓐᓂᖓᓂᒃ ᓄᓇᓕᒋᔭᑦᑎᓐᓂ."

ᑳᒥᓯ ᑭᐊᕋᓐ, ᐊᖏᔪᖅᑳᖅ, ᐊᓪᓚᖓᔪᐃᑦ ᑲᓇᑕᒥ ᑲᑎᒪᔨᖏᑦ

Contacts

ᑖᒃᑯᓄᖓ ᑐᓴᖅᑎᑕᐅᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕈᒪᔪᓄᑦ, ᑐᓴᒐᒃᓴᓕᕆᔨᑦ ᖃᐅᔨᒋᐊᕐᕕᖃᕈᓐᓇᖅᐳᑦ:

ᓗᐊᕋ ᓯᑳᕕᑎ (Laura Scaffidi)
ᑐᓴᒐᒃᓴᓕᕆᔨᒃᑯᓐᓄᑦ ᑎᑎᕋᖅᑎ
ᐊᓪᓚᕝᕕᖓᑦ ᒥᓂᔅᑕᐅᔪᑉ ᑲᓇᑕᒥ ᐱᐅᓯᑐᖃᓕᕆᔨᒃᑯᓐᓂ
laura.scaffidi@pch.gc.ca

ᑐᓴᒐᒃᓴᓕᕆᔨᒃᑯᑦ
ᑲᓇᑕᒥ ᐱᐅᓯᑐᖃᓕᕆᔨᑦ
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Inuktitut (Qaliujaaqpait)

Nalunaijautit

Canadau Gavamanga, Canadami Nunaqaqqaaqsimajunut Sivuliqtigijaujuq ammalu Nunaqaqqaaqsimajunut Uqausilirinirmi Commissioner-gijaujuq nalunaiqsivut Silarjualimaami Ukiut Qulinut Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausiliriningit pigiartitauninginnut

Ottawa, February 21, 2022

Uplumi, Silarjualimaami Nunaqaqqaaqsimajut Uqausingata Uplurijangani, Honourable Pablo Rodriguez, Minister-gijaujuq Canadami Piusituqalirijikkunnut, Canadami Isumatammarik RoseAnne Archibald Iqqiliit Katujjiqatigiinginni, Angijuqqaaq Natan Obed Inuit Tapiriikkunnut Kanatami ammalu Angijuqqaaq Cassidy Caron Allangajut Canadami Katimajinginnut katinniqaqsimallutik nalunaiqsijjutiqalauqtut nalunaikkutarijauniaqtumut pigiaqtitausimaningata Silarjualimaami Ukiut Qulinut Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausinginnut (2022-2032), nalunaijaqtausimalilauqtumut United Nation-kut Ilinniarnilirinirmut, Qaujisainiuvaktunut ammalu Piusituqalirinirmut Katujjiqatigiinginnit (UNESCO), pijjutauluaqsuni saqqitausimalilauqtumut 2019-mi Silarjualimaami Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausingita Ukiurijanganut.

Ammalukkanniq, Nunaqaqqaaqsimajunut Uqausilirinirmi Commissioner-gijaujuq, Dr. Ronald E. Ignace, quviasugutiqarpuq nalunaiqsisimaliriamik pimmariujuuningata Ukiunut Qulinut piliriniuniaqtuni turaarviksaqaqtitaujunut ammalu ujjirusuliqtittigiarnirmik Nunaqaqqaaqsimajuit uqausinginnik ammalu Nunaqaqqaaqsimajuit uqausilirinirmi pijungnautiqarninginnik.

Quliuniaqtunut ukiut atuqpallianinginni turaarviksaqaqput silarjuarmiulimaat ujjirusuliqtitauqullugit asiujijauvallianingita ammalu maannaujuq attanaqtumiiliqsimaningita Nunaqaqqaaqsimajuit uqausingitta, ammalu tamakkuninga tigumiaqtigijaujuit piliriniqaliqtitauqullugit ammalu kiinaujaqutiksait pitaqaliqtitaulutik tuaviurnaqsisimaningata papatausimajariaqarninginni, uummaqtitaugiakkannirningini ammalu quvvaqtitaugiaqsimalirlutik piliriniujunut. Nunaqaqqaaqsimajuit uqausingit qitianiillaringmata Iqqiliit, Inuit ammalu Allangajut piusituqangita ammalu nangminiq isumaliurutiliurungnarningita. uqausituqattigut amiqqarutiqaqpakkatta atuqtausimajunik unikkaaqtuarnittigut, attataqsimalirutigigiaqpaksugu nunami imaanilu avatigijattinniittunut ammalu pitaqaliqtitsigiamut atavvigituraunniqarnittinnut.

Iagijautillugu Silarjualimaami Ukiut Qulinut Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausinginnut, ilitaqsisimagatta amisut Nunaqaqqaaqsimajuit uqausingit kinguvaariikpalliajunut tunijauvalliavanningita ammalu atuni suurlu ivalugijaullutik Canadaup nunaqarjuangata piullariktuulluni akitujuulluni piusituqarijaujunut nuviqsarutiusimaniqarmat.

Nunaqaqqaaqsimajuit uqausingit kamagijautsiariaqarmata tamanna nuviqsagausimaniujuq umaniqainnarunnaqullugu ammalu ajjigiinngiurniqaqtuunginnaqtitauluni.

Pijjutigillugu iliqqusituqamitigut tuniuqqagauvalliavanningita uqausingitigut Inutuqait makkuktuqutiminnut, uqausingit nangirungnarutiungmata nunaligijaujunit, kisianilu suraksimaliqsaraittuugillutik. iluliqaqtuullutik angijualungmik aturniqaqtitaujunik ammalu qaujimanirijaujunik, attanaqtumiinningit pilualiqpallialirmat asiujijausimalirungnarninganit atuqtausimajuniittunit. 3/4-luangit nunaqaqqaaqsimajuit uqausingit attanaqtumiiliqsimavut. Tamattaulluta piliriaksaqaratta ikajuqtuigiamut nunaqaqqaaqsimajunik uqausituqaminnik uummaqtitsigiakkannirninginni. Canadami Gavamanga kajusitittisimavut Canadami Nunaqaqqaarsimajuit katujjiqatigiingit atuliqtitsigiarningini maligarjuaqutinik aaqqiksuangusimajunik ikajurutiulirniarlutik uummaqtitsigiakkannirnirmi, iliriniqarnirmi ammalu sanngiktitsigiarnirmi Iqqiliit, Inuit ammalu Allangajut uqausinginnik, ilaqaqtillugit piliriniujutigut Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausilirinirmi Maligaksaqutingatigut ammalu United Nation-kut Nalunaiqsijjutingit Pijungnautiqarningita Nunaqaqqaarsimajuit Maligaksaqutingatigut.

Nunaqaqqaaqsimajunut Uqausilirinirmi Commissioner-gijaujup Allavvingani piliriangujut pimmariutitauniarmijut, asinginullu pilirinirijangit, ikajuqtiuninginnut quvvaqtitsigiarnirni Nunaqaqqaaqsimajuit uqausinginnik ammalu ikajuqtuiniqarninginnut nunaqaqqaaqsimajunik tikiutisimaliriaqtillugit uummaqtitsigiarnirmi turaarviksaqutigijamingnut.

kisianilu asikkanningitigut iliriniqariaqarmijugut.

Ukiut Qulit atuqpallianinginni, ikajuqtigiikluta piliriniqarniaqtugu amiqqarutiqaqpallianittinni unikkaaqtuaqutittinnik, ammalu ikajuqtuinirmi qanuiliuqtitsiniujunik ammalu piliriangujunik turaangatitausimallutik piummariujuutitauningata Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausingita Canadami ammalu pilirianguliqsimajuni uummaqtitsigiakkannirnirnut ammalu piliriniuliqsimajunut. turaarviksaqutiqaqpugut parnautiliuqsimaliriamut qulinut ukiut atuqpallianingini pilirianguniaqtunut ammalu qimaivalliajjutiksanik pitaqaliqtitsiluta surusittinnut ammalu surusitta surusirijumaaqtanginnut. Taakkuangujumaaqtut uumainnaqtitsijiujumaarmata nunaqaqqaaqsimajuit uqausinginnik.

Ilagijauqataugitsi ilitaqsisimanittinni, quvvaqtitsigiarnittinni ammalu quviasugutiqarnittinni piusituqarijaujuit piullariktuuniqsanik pitaqauqtuuninginnik nunaqaqqaarsimajuit uqausinginni Canadami ammalu silarjualimaami.

Uqaqtausimajut

“Atuni inuulluta uvattinnut, uqausittinnik qitianiititsigatta kinaunittinnut, nunaligijattinni ammalu piusituqarijattinni. Uqausiq taimaujariaqallaringmat qanuq amiqqarutiqaqpannittinni unikkaaqtuattinnik, atuqsimajattinnik, ammalu qanuq asittinnut attataqsimaniqaqpannittinni. Tamannalu pijjutigillugu Canada sarimagusummarikpuq ikajuqtuiliriamik Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausingitta uummaqtitaugiakkannirninginnut. Nalunaikkusiqsimalirniaqtavut Silarjualimaami Ukiut Qulinut Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausinginnut Piliriniujunut sukkaliqtitsigiarniqtigut atuliqtitauningita Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausilirinirmi Maligaksaqutiujunut aaqqiksuiqatigiingniqtigut ammalu piliriqatigiingniqtigut Nunaqaqqaarsimajunit piliriaqaqatigijattinni. Ikajuqtuliriaqarattigu Iqqiliit, Inuit ammalu Allangajut piliriniqarningini uummaqtitsigiakkannirnirmut uqausiminnik ammalu piruqtitsivallianirmik uqallaktiulirumaaqtunik Nunaqaqqaarsimajuit uqausingititut."

Honourable Pablo Rodgriguez, Minister-gijaujuq Canadami piusituqalirijikkunnut

“Canadap Gavamangat ammalu amisukallaullutik ukpirniliriniujut, piluaqtumik Iksirarjuarmiut tuksiarvingat, maliklugit ullumiujuq atuqtauvaliqtut, amisukallammarialingnut pilianninngiittunik kiinaujanik atulauqsimammata suruqtirillutik Iqqiliit uqausinginnik ammalu piusituqarijanginnik. Quliuniaqtuni ukiuni sivunittinni, niriungniqaqpunga kiinaujaqutiksanik qiturngiuqtitsikkannirniarninginnut ammalu ikajuqtuiniqarniarninginnut suruqtiqsimalilauqtanginnik aaqqiksuivalliatitsijjutiksattinnik. Sivullirpaamik piliriaksauniarmat iluikkaullugit kiinaujaqutiqaqtitausimalirniksangata Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausilirinirmi Maligaksaqutingata. Ullumi ammalu Quliuniaqtuni Ukiuni, pisukpalliajunnarniaratta mamisaqpallianittinni sivummut quvvaqtitsigiarnittigut Uqausilirinirmi Ajunnginniqpaullutik Piliriaqaqtiujunik ammalu tamainnik Iqqilingnik ilitsivalliakkanniqtitsiniqtigut

Canadami Isumatammarik RoseAnne Archibald, Iqqiliit Katujjiqatigiingit

“Inuulluta, uqausivut tunngavviqutiummat piusituqarijattinnut ammalu kinaunirijattinnut. piliriniqaqpallialiqtilluta taassuminga Silarjualimaami Ukiut Qulinut Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausinginnut piliriniujunik, iqqaumavaqput qimirrukkanniqsutigu Inuktut uqausiup kajusiinnaqtitaujunnarninganik amma ilagijauqatauningata sannginiqpaullutik nunaqaqqaaqsimajuit uqausinginnut Canadami. Inuit nalunaimmariktumik uqausirminnik asiujisimaniqalirmata, kisianilu, ammalu mianirijausimalirniksanganut Inuktut uqausiup piliriaksauliqsimajut kisittauluta piliriarijunnarnianngnginnattigut. niriungniqaqpugut quliuniaqtuni ukiuni nutauliriaqtitausimalirniarningita ikajuqtuiniujut ammalu uummaqtitsigiakkannirnirmut piliriniujunut ikajurutiuniarlutik Inuktut uqausiup anginiqsaulluni atuqtauvalirniarningata Inuit iqqanaijarvinginni, ilinniarvinginni ammalu angirrarijanginni."

Natan Obed, Angijuqqaaq, Inuit Tapiriit Kanatami

“Gavamaqausiqtaarniqtigut aulatsiniulilauqtut nungutitsisimalikalallarilaurmata Michif uqausingannik, ammalu, uqausiq pijjutigillugu, piusituqarijaujut ammalu kinaunirijaujut attataqsimaniqallaringningat, angijualungmik aktuiniqaqsimalilaurmata allangajuit kinauninginnik. United Nation-kut Silarjualimaami Ukiut Qulinut Nunaqaqqaaqsimajuit Uqausinginnut pilirianganit piviksaqaliqtitaugatta nalunaiqsisimaliriamik piliriniujunik Michif uqallaktinginit ammalu Allangajuit Gavamanganit satuqsisimalikkanniriamut ammalu uummaqtitsisimalikkanniriamut Michif uqausiup atuqtauvanninganik nunaligijattinni."

Cassidy Caron, Angijuqqaaq, Allangajuit Canadami Katimajingit

Taakkununga tusaqtitaugiakkannirumajunut, tusagaksalirijit qaujigiarviqarunnaqput:

Laura Scaffidi
Tusagaksalirijikkunnut Titiraqti
Allavvingat Minister-giaujup Canadami Piusituqalirijikkunni
laura.scaffidi@pch.gc.ca

Tusagaksalirijikkut
Canadami Piusituqalirijit
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Mi'kmaq

Klusuwaqn

Kaplno’l Kanata, National L’nu’k ta’n ikana’tu’tij aqq elt Commissioner wjit L’nuwey Tli’suti ika’toq poqjiaqkn International Newtipunkekl L’nu’k Tli’suti’muwal

OTTAWA, Apuknajit 21, 2022

Kiskuk, ta’n International Nkijinu Tli’suti Na’kwek, ta’n muyuwalut Pablo Rodriguez, Minister wjit Kanata Heritage, NAtional Saqamaw RoseAnne Archibald wjit Assembly Wjit L’nuk, President Natan Obed wjit Inuit Tapirit Kanatami aqq President Cassidy Caron wjit Metis National Counsel we’jitu’tij ta’n teluwa’tijk wjit ika’tn poqjiaq International newtipunkekl tli’suti (2022-2032), Wejiaq United Nations Kina’masuti, Scientific aqq Teli tlansitasit pemaq’toq (UNESCO), ta’n pantasik wejiaq 2019 international newtipunkek L’nu’k tlisuti’muwow.

Elt ankuwa’sik, Commissioner wjit L’nuwey Tli’suti, Dr. Ronald E. Ignace, na welta’sit wjit mesink ta’n teliji kelu’k Newtipunqekl wjit pekisitoq pasik wjit nekmowey aqq jukwa’tn wjit L’nu’k Tli’suti aqq L’nu’k Tli’suti teliasite’tasik.

Ta’n menuweke’tij newtipunqek wjit suwa’tn global nemitasik wjit ta’n entu’tijek aqq nike’ ta’n teli o’pla’sik wjit l’nu’k tli’suti’muwow, aqq wjit ta’n pema’tu’tij aqq koqowey wejiaq wjit ta’n nuta’q wjit lukwatn, apaja’tn aqq apoqnmuwan.

L’nu’k tli’suti’muwal na kamulamun L’nu’k, Lnuit aqq Metis teli tlamsitasit, teli nmiut aqq ta’n teli nmi’sij. Ula e’wasik wjit Kinuwa’tiken a’tukwaqniktuk, wjit toqa’tn ta’n environment aqq kisitoq newte’ teltekl toqa’sikl.

Ta’n wejiaq International Newtipunkek L’nu’k Tli’suti’muwal, ninen nemituwek ta’n te’sijik L’nu’k tli’suti’muwal siwa’sikl wejiaq newte’ wikma wjit piluwey ta’n thread Kanata te’sik tamsitasuti tapestry. L’nu’k Tli’suti’muwal nuta’q menaqaj ika’tn tapestry vibrant aqq ta’n te’sik etekl.

Ta’n tujiw teli tlamsitk siwa’toq wesku’tasik wejiaq kisiku wjit wen nutkwe’k, tli’suti na pillar wjit ta’n teli tlamamsitasij, aqq nuta’q mlkiklo’tasin. Ta’n tujiw ninen kelnmek ta’n te’sik aqq ta’n teli ankaptasik, na wenaqa’tu’tij suwiska’sin aqq e’nmi’tinew ta’n sa’q kelo’tasik. Ne’sikl-kaltie na kisi suwiska’sital. Ninen ala’tmek ta’n wesunmek ta’n tele’k wjit apoqnmin l’nu’k majuwinu’k apaja’tnew tli’suti’muwow. Kaplno’l Kanata siwa’toq lukwaqn national L’nu’k ta’n maliaptmi’tij aqq ika’tnew legislation wjit wen apoqnmuwan apaja’toq, maliaptik aqq melkiknuwa’toq L’nu’k, Inuit aqq Metis Tli’suti, aqq ma’wt pemiaq L’nuwey Tli’suti Act aqq United Nationas Declaraction wjit Rights L’nu’k Majuwinu’k Act.

Lukwaqn wjit Office wjit Commissioner wjit L’nu’k tli’suti elt nuta’q, elt piluwey, apoqnmin wjit pekisitn l’nuwey tli’suti aqq apoqnmin l’nu’k wjit mesinmin tli’suti apaja’tasin ketantasin.

Katu ninen nuta’q me’ tlukutinen.

Ula pemiaq newtipunkek, ninen toqitai’ek wjit toqi aknutma’tinew, aqq apoqnmin koqowey aqq wen telukwet ta’n tela’sik wjit mawi nuta’q telukwet L’nuwey Tli’suti Kanata aqq ta’n elukwasik nike’ wjit apaja’tasin aqq siwa’tn. Kinu menuwekeyek ta’n teluwek ula Newtipunkek aqq lukwatn legacy ta’n kisi nqatisnu’k wjit mijuwa’ji’jk aqq kinijanaq. Nekmuk na pema’taq L’nuery Tli’suti siawi-mimajikn.

Jukwita’q aqqq muyuwatnej, Ika’tnej aqq wlta’suwatmnej wen teli tamsitasij msit L’nuwey Tli’suti Kanata aqq kito’qitek ula globe.

Taan oen gis tloet

“Wjit e’tasiw ninen, tli’suti’minen na mukweye’k wjit ninen teli nmu’ksiek, wetapeksultiek, aqq teli tlamsitasultiek. Tli’suti na nuta’q ta’n teli kisa’tu’k a’tukwaqn, kinu wetapeksulti’k, aqq ta’n telalumj wen. Ketl na Kanata welte’tk wjit Apoqnmuwan L’nu’k Tli’suti’muwow apaja’tnew. Kinu ika’tisnu’k nemitasik International Newtipunqekl Lnu’k Tli’suti’muwal wjit ankuwa’tu’n aqq wiaqa’tu’n L’nuwey Tlisuti Act ta’n toqi-lukwasik aqq menaqaj ankaptasik wjit L’nu’k mawilukutijik. Nuta’q Apoqnminew L’nuwe’kati’l, Inuit aqq Metis majuinu’k wjit apaja’tnew tli’suti aqq i’tnew wjit nike’ nutqo’ltite’wk tli’sultinew ta’n wetapeksij.”

-Ta’n Muyuwatasik Pablo Rodriguez, Minister wjit Kanata Heritage

“Ula Kanata Kaplno’l aqq pukwelkl teli tlamsitasultijik, kutey Catholic Alasutuwo’kuo’m kistelk, wjit kiskuk tele’k, billions te’sik sewiska’tu’tijek L’nu’k Tli’suti’muwow aqq ta’n teli tlasmsitasultijik. Newtipunkekl me’ na’qek etekl, Ni’n menaqate’tm wjit ili suwa’tn aqq apoqnmin te’s ila’tu’k ta’n kisi suwiska’tu’tij. Amkwesewey na msit apankitu’ksowutjik L’nu’k wjit Tli’suti Act. Kiskuk aqq pemiaq Newtipunkekl me’ na’qek, kinu kisi pmintmita’tisnu’k wjit Ila’sin pemtek pemiaq wjit apoqnmin Tli’suti Mawinenmi’tij aqq msit L’nuwe’kati majiunu wjit ili-kinu'tmasij tli’suti,”

Mational Saqamaw RoseAnne Archibald, Assembly wjit First Nation

“Wjit Inuit, kinu tli’suti’minu pema’toq kinu ketlamsitmnu’k aqq ta’n teli-amkamuksi'k. Ta’n tujiw kinu ika’tu’n International Newtipunkekl L’nuwey Tli’suti’l, kinu ankaptmu’k ta’n wejiaq wentaqo’ti wjit Inuktut, ta’n me’ ne’kaw mawiknaq tli’suti Kanata. Inuit wejita’jik pukwelie’nmi’tij tli’suti, katu, aqq wjit apoqnmin Inuktut mu pasik ninen kisa’tuwek. Ninen telte’tmek jiptuk ula pemiaq newtiska’q newtipunkekl pisitew piley apoqnmasuti wjit Inuktut kisa’tew pasik tli’suti wjit Inuit elukutijik tli’sultinew, ta’n etli kina’masultijik aqq wikuwal.”

Natan Obed, President, Inuit Tapiriit Kanatami

“Coloinization na kisa’toq kikjuk eradication wjit Michif Tli’suti, aqq mita Tli’suti, teli tlamsitasit aqq teli te’tmuj na toqa’tikl, na eplowa’sik wjit ta’n tela’sik Metis teli ankamujik. Ula United Nations Newtipunkek wjit L’nu’l Tli’suti iknmwetoq koqowey wjit ankaptn lukwaqn wjit kinu Michif teluwet aqq Metis Kaplno’l telukutijik wjit apaja’tn aqq e’wmin Michif kinu wutanminal.”

Cassidy Caron, President, Métis National Council

Wjit me’ ap ketu’ jijitu’k, media tlowistuwatis ula:

Laura Scaffidi
Notjeioatjig aatogotitjig
Ministel ogtjit Kanata Ta’n teltlamsitk
laura.scaffidi@pch.gc.ca

Aa tegotitjig notjeiotjig
Kanata Ta’n teltlamsitk
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Michif Cree

Weestamakaywin

Li Gouvarnimaw di Kenadaw, Tooroon not grawn piyee Indigene oneekawneewak akwa Li Commissioner di Indigene La lawngaezh lee mark kaw-mawchitawhk ouschi Tooroon not grawn piyee Jiz awn di Indigene La lawngaezh

OTTAWA, Fevriyee 21, 2022

Anoush, ishpee Tooroon not grawn piyee La Zhourneed La lawngaezh, awa Li awnoerab Pablo Rodriguez, Li Ministr di Aen zhawnd Kenadaw Listwer, Tooroon not grawn piyee Li shef RoseAnne Archibald ouschi Nasawnblee di Li Promyee Nawsyoon, Li Prizidawn Natan Obed ouschi di Aen Niskimoo Tapiriit Kanatami pi Li Prizidawn Cassidy Caron ouschi Michif Tooroon not grawn piyee Council mamowitouwuk see lway lee mark kaw-mawchitawhk ouschi Tooroon not grawn piyee Jiz awn di Indigene La lawngaezh (2022–2032), ashoutamawkaywin ouschi Tooroon Not Grawn Piyee Li Nawsyoon Kishinahamawkoushiwin, Scientific pi Cultural Mamowwiitowuk (UNESCO), kischee kaykwuy kaw-ishpayin ouschi 2019 Tooroon not grawn piyee Li naw di Indigene La lawngaezh.

Akwa meena, Li Commissioner di Indigene La lawngaezh, Dr. Ronald E. Ignace, myeustam chikenawawpastahk ouschi aenportaan Jiz awn kaw-petow nahapahchikewin akwa kishkayhtemahiwaywin ishi Indigene La lawngaezh akwa Indigene la lawngaezh lee drway.

Itayimoowin ouschi ooma Jiz awn chipishkawpahchikawtayk mishiway itay nakatoohkaywin kaw-keewanihtahk akwa maykwawt en risk ishi Indigene la lawngaezh, akwa mowshakounihchik nishohkamakaywak pi awpachischikana poor li pleu vitr endawaychikaywin chikenawayschikawtayk, pimawtishimakahk akwa awnkourazhee aykwawnihi.

Indigene la lawngaezh dan soon choer ashtaywa Li Promyee Nawsyoon, aen Niskimoo pi Li Michif li culture, nishtawaymiwin akwa wiya-ikouhk tipaymishouwin. Awpachischikawtaywa see pawr kiyanan li tawn'd kayawsh shawpou ka-awchimoushtawkayk nistwayr, katakoo avek naturel wawshakawshkayhk akwa chioushistahk en famee michiminitouwin.

En seksyoon ouschi Tooroon not grawn piyee Jiz awn de Indigene La lawngaezh, nishtawinaynawn aykwawnima mischayt Indigene la lawngaezh keeshawpouhtatawn ouschi payyek awn partawn li moud ishi keestwawm aykwawnihi pawhpayyek li fil didawn Kenadaw soon rish cultural lee ridoo'd. Indigene la lawngaezh pikou chipishkayihchikawtyak chi miyeu kenawayischikawtayk ooma lee ridoo'd wawshishkoutayw akwa mamayshkoot.

Kaw-kee ishi anishkootootamowin ishipwaymakahk chipeekishkwayk ouschi Li vyeu ishi lee yet zhenn youth, la lawngaezh aykwawnihi aen pootoo didawn kischee soon a lawntour, mawka mitouni wawhkaywishin. Ata michiminamwak mishi la valeur akwa kishkayistamowin, keeshipayin en risk chiwanischikawtyak ishi li tawn’d kayawsh. Trwaw kawr kayschinac ati-namatakoow. Kiyanawn pikou chimamawiitowyahk li koorazh shimaykihk Indigene li moond chipimawtishimakahk see la lawngaezh. Li Gouvarnimaw di Kenadaw ahkamay atoushkayw avek tooroon not grawn piyee Indigene mamowwiitowuk chipimoustatahk li lway di piyii oushtawniwun chiweechihtawt chipimawtishimakahk, chikenawayschikawtayk akwa pleu for Li Promyee Nawsyoon, Aen Niskimoo pi Michif la lawngaezh, avek shawpou ooma Indigene La lawngaezh La lway pi Tooroon Not Grawn Piyee Li Nawsyoon Weestamakaywin didawn Lee Drway ouschi Indigene Li moond La lway.

Atoushkaywin ouschi L’ofis de Li Commissioner di Indigene La lawngaezh aykwawnima meena aenportaan didawn, avek kootaka kaykwuy, weechihiwew chiawnkourazhee Indigene La lawngaezh akwa li koorazh shimaykihk Indigee li moond chikashkistahk see la lawngawz kaw-pimawtishimakahk ahkaamaymowin.

Mawka keeyapit pikou ayiwawk kaykwuy chitoutamahk.

Mishiwee ooma Jiz awn, mamawii en pawr oohin li nistwayr, akwa li koorazh shimaykihk etahkamikshoowina akwa nawashwaywina aykwawnihi aenportaan chikenawawpastaykihk eatoushkaymakahkihk Indigene la lawngaezh didawn Kenadaw akwa awnshay atoushkayin mawchistawn chipimawtishimakahk akwa chikenawayschikawtaykihk aykwawnihi. Itayimoowin si aen plawn poor Jiz awn akwa chioushtawniwun nakatamawkaywin poor noo zawnfawn akwa poor see zawnfawn. Aykwawniki chikenawayihtamwak ooma Indigene la lawngaezh.

Geetakoo chikeekischaymooyahk, awnkourazhee akwa kawselebrayteehk ooma cultural la rishess ouschi kahkiyuw Indigene la lawngaezh didawn Kenadaw akwa mishiway itay.

Taan oen gis tloet

“Poor kahkiyuw kiyanawn, la lawngaezh si kischee ishi kinishtawaymiwinaw, a lawntour akwa li culture. La lawngaezh si nissisayr tawnsheeshi kaw-en pawr oohin li nistwayr, kiyanawn li tawn’d kayawsh, akwa tawnsheeshi chimamawohkamatoyahk. Akoushchee tawnihkway Kenadaw kishchaymoow ishi li koorazh shimaykihk Indigene la lawngaezh pimawtishimakahkation. Niyanawn en mark ooma Tooroon not grawn piyee Jiz awn di Indigene La lawngaezh ishi chikisheepayik ooma mawchistawin ouschi Indigene La lawngaezh La lway didawn nishohkamawkaywin akwa miyeuweechaywtouwin li mayaen avek Indigene en partineuz. Pikou li koorazh shimaykihk Li Promyee Nawsyoon, Aen Niskimoo pi Michif li moond didawn soon ahkamaymoowin chi pimawtishimakahk see la lawngaezh akwa chiahkiki keestwawm awn partawn li moud peekishkwaywak ouschi Indigene la lawngaezh.”

Awa Li awnoerab Pablo Rodriguez, Li Ministr di Aen zhawnd Kenadaw Listwer

“Poor kahkiyuw kiyanawn, la lawngaezh si kischee ishi kinishtawaymiwinaw, a lawntour akwa li culture. La lawngaezh si nissisayr tawnsheeshi kaw-en pawr oohin li nistwayr, kiyanawn li tawn’d kayawsh, akwa tawnsheeshi chimamawohkamatoyahk. Akoushchee tawnihkway Kenadaw kishchaymoow ishi li koorazh shimaykihk Indigene la lawngaezh pimawtishimakahkation. Niyanawn en mark ooma Tooroon not grawn piyee Jiz awn di Indigene La lawngaezh ishi chikisheepayik ooma mawchistawin ouschi Indigene La lawngaezh La lway didawn nishohkamawkaywin akwa miyeuweechaywtouwin li mayaen avek Indigene en partineuz. Pikou li koorazh shimaykihk Li Promyee Nawsyoon, Aen Niskimoo pi Michif li moond didawn soon ahkamaymoowin chi pimawtishimakahk see la lawngaezh akwa chiahkiki keestwawm awn partawn li moud peekishkwaywak ouschi Indigene la lawngaezh.”

Awa Li awnoerab Pablo Rodriguez, Li Ministr di Aen zhawnd Kenadaw Listwer

“Ishi Aen Niskimoo, kiyanawn la lawngaezh si shouhkashtayw la foondawsyoon ouschi kiyanawn li culture akwa nishtawaymiwin. Kaw-ati mawchistawayk ooma Tooroon not grawn piyee Jiz awn di Indigene La lawngaezh, kananawpastaynaw shasheepishiwin ouschi di Inuktut, tawnima ashtayw tukwayow avek shoohkan Indigene la lawngaezh didawn Kenadaw. Aen Niskimoo kee-kishkayistam ikouhk la lawngaezh wanihawtawin, mawka, akwa atoushkaywin chikenawayschikawtay Inuktut nomwiya pikou kiyanawn ouschi. Epakoshayimoowin si aykwawnima keetwawm jiz awn naw chipimohtataw oshkayi li koorazh shimaykihk akwa pimawtishimakahk ahkaamaymowin chiweechihikou Inuktut chiishpayik awiwawk pleu miyoer la lawngaezh didawn Aen Niskimoo atoushkaywina, l’ikol akwa lee maizoun.”

Natan Obed, Li Prizidawn, Aen Niskimoo Tapiriit Kanatami

“Shakouchihiwawyin kee-kishshawpaykinamhas ishi kaykawt kawsheepayiwin ouschi Li Michif la lawngaezh, akwa, ayish la lawngaezh, li culture akwa nishtawaymiwin aykwawnihi papayyukwun en mawy, mitouni kee-mishiwanachipayin ishi Li Michif nishtawaymiwin. Tooroon Not Grawn Piyee Li Nawsyoon Jiz awn di Indigene La lawngaezh kimiyikonaw la sawns chikenawawpastamwa atoushkaywin kiyanawn Li Michif peekishkwaywak akwa Michif Li Gouvarnimaw kaw-itoutahkik kaw-kawchitinikawtayk akwa pimawtishimakahk chiawpachistahk Michif didawn kiyanawn a lawntour.”

Cassidy Caron, Li Prizidawn, Michif Tooroon not grawn piyee Li Council

Poor ayiwawk weehstamakaywin, lee nouvel ka pimouhtaymakun chikee kawschitinawchik:

Laura Scaffidi
Lee nouvel ka pimouhtaymakun di Sekritay
L’ofis di Li Ministr Aen zhawnd Kenadaw Listwer
laura.scaffidi@pch.gc.ca

Lee nouvel Weestamakayw
Aen zhawnd Kenadaw Listwer
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Plains Cree

Wîhtamâkêwin

Kihci-Okimânâhk Kânata, Misiwêskamik Nêhiyaw onikânêwak êkwa Opimohtêstamâkêw Ohci Nêhiyawêwina ta-wâpahcikâtêk mâcihtâwin ohci Misiwêskamik Itaskînahk Mitâtaht-askiy Ohci Nêhiyawêwina

OTTAWA, Mikisîw Pîsim 21, 2022

Anohc, ispîhk Misiwêskamik Itaskînahk Nêhiyawêwin Kîsikâw, Okimâwêyihtâkosiw Pablo Rodriguez, Okimâw ohci Canadian Iyinihkêwin, Misiwêskamik Okimâhkân RoseAnne Archibald ohci Nistam-Iyiniwak Mâmawapiwin, Okimâw Natan Obed ohci Ayaskîmow Tapiriit Kanatami êkwa Okimâw Cassidy Caron ohci Âpihtawikosisân Misiwêskamik Mâmawihitowin mâmawiniti-pîkiskwêwâk ta-wâpahcikâtêk mâcihtâwin ohci Misiwêskamik Itaskînahk Mitâtaht-askiy ohci Nêhiyawêwina (2022–2032), asotamâkêwin ohci Akâmi-tipahaskân Tahtoskânêsiwak Kiskinwahamâkosiwin, Oyakihcikêwin êkwa Nêhiyawîhcikêwin Mâmawohkamâtowin (UNESCO), kihci kîsihcikâtêwin ohci 2019 Misiwêskamik Itaskînahk Nêhiyawêwina Askiy.

Asici ayiwâkês, Opimohtêstamâkêw ohci Nêhiyawêwina, Dr. Ronald E. Ignace, miywêyihtam ta- kîhkânâkwahk kistêyihtcikâtêwin ohci Mitâtaht askiy ta-nahâpahcikâtêk mîna aswêyihtamowin isi Nêhiyawêwina êkwa Nêhiyawêwin miyikosiwin.

Oyâpahcikâtêwin ohci Mitâtaht-askiy êwako ta-pisiskâpahcikâtêk itaskinahk pisiskêyihtamowin isi wanihtâwin mîna mêkwâc astâhtâsowina isi Nêhiyawêwina, mîna ta-mawâsakonihcik nîsôhkamâkêwak mîna âpacihcikana kiki nânihkêyimowin nitawêyihcikâtêwin ta-kanawêyihcikâtêk, ta-pimâchihtahk mîna ta-nîkânipayihtahk êkwânihi.

Nêhiyawêwina otêhiwinihk astêyôw Nistam-Iyiniwak, Ayaskîmow mîna Âpihtawikosisân otisîhcikîwiniwâwa, nisitawêyihtâkosiwin êkwa âsawi-tipêyimisowin. Âpacihtân ta-mâtinamâkihk pêci-nâway kayas sâpô âcimowin, ê-isi-âkwâpitisohk asici wâsakâskamihtawin askiy mîna ta-osihcikâtêk aniskac âkwâpitisowin.

Wiyastêwin ohci Misiwêskamik Itaskînahk Mitâtaht-askiy ohci Nêhiyawêwina, ninisitawinêynân êkwânima mihcêt Nêhiyawêwina ka-sâpohtêmakahk ohci aniskaciwin isko kîhtwâm êkwânihi tahtwâw sôhkâpêkan pîhci Kânata ô-wêyôtisîmakan nêhiyawîhcikêwin kikinikâtêwin. Nêhiyawêwina piko ta-nâkatohkâtêk kiki ta-kanawêyihcikâtêk ôma kikinikâtêwin ta-kihkânâkwahk mîna nanâtohki.

Ka-kî-âniskotôtamâkahk isi pîkiskwêwin ohci Kêhtê-ayak isi oskaya, pîkiskwêwina êkwânihi sîtwâskwahikan isi otipiyawê mâmawâyâwinihk, kêyiwêhk nêsowan. Ata mêkwâc miciminamwak mâwaci ayiwâkan mîna kiskêyihtamowin, ati-kisiskâpayiwin astâhtâsowin ta-wanihtahk pêci-nâway isi. Âyiwâk âpihtaw kêhcinâc ati namatakon. Piko ta-mâmawohkamâkêyahk ta-sîtoskâyahkik Nêhiyawak ta-kanawêyihcikâtêyik ô-pîkiskwêwiniwâw. Kihci-Okimânâhk Kânata âhkami atoskatam asici misiwêskamik Nêhiyaw mâmawohkamâtowina ta-pihkohtâyahk sîhkihkêmowin oyâpahcikâtêw ta-wîcihtât ta-kanawêyihcikâtêk, ta-pimâchihtahk mîna ta-sîtoskâyahkik Nistam-Iyiniwak, Ayaskîmow êkwa Âpihtawikosisân pîkiskwêwiniwâ, asici sâpô Nêhiyawêwina Wiyasiwêwin êkwa ôma Akâmi-tipahaskân Tahtoskânêsiwak Wîhtamakêwin isi yahkohtêwin ohci Nêhiyawak ô-Miyikowisiniwaw Wiyasiwêwin.

Atoskêwin ohci Opimohtêstamâkêw Otatoskêwîkamik ohci Nêhiyawêwina ekwanim ata-kistêyihtakwan pîhci, asici kotaka kikway, wicihiwewin ta- nîkânipayihtahk ohci Nêhiyawêwina mîna ta-sîtoskâyahkik Nêhiyawak isi ka-pihkohtâhk ô-pîkiskwêwin pimâchihtawin pakosêyimowin.

Mâka piko kêyapic ayiwâk kîkway ta-itotamahk.

Misakâmê ôma Mitâtaht-askiy, nanîsôhkênân ta-mâtinamkêhk ôtâcimowina, mîna sîtoskamahk itahkamikisôwina mîna waskawêwina êkwânihi kîhkânâkwan kistêyihtcikâtêwin ohci Nêhiyawêwina pîhci Kânata mîna mêkwâc atoskâtamwak ta-pimâchihtahk mîna ta-kanawêyihcikâtêk êkwânihi. Nipakosêyimonân isi kwayaskowêwin kiki ôhi Mitâtaht-askiy mîna ta-osihcikâtêk âsônamâtowin ta-nakatamahk kiki kicawâsisimnânak mîna kicawâsisimnânak ocawâsimisa. Êkwâki ta-pimatisihtawak Nêhiyawêwina.

Mâmawohkamâtow asici niyanân ta-kistêyihtamahk, ta-nîkânipayihtahk mîna miyawâtamowin ôma nêhiyawîhcikêwin wêyôtisowin ohci kahkiyaw Nêhiyawêwina pîhci Kânata mîna akami askiy.

Taan oen gis tloet

“Kiki itahto kiyanaw, kipîkiskwêwinaw êwako kihci isi kinisitawêyihtâkosiwinaw, mâmawâyâwinihk êkwa otisîhcikîwiniwâwa. Pîkiskwêwin êwako ayiwâkihtakwan tânisi isi ka-mâtinamâkihk âcimowina, êkospî nâway, êkwa tânisi isi ka-mâmawohkamâtoyahk. Êkwânima ohci tânêhki Kânata mamihcisiw ta-sîtoskahk Nêhiyawêwina ka-pimâchihtawin. Ta-wâpahcikâtê ôma Misiwêskamik Itaskînahk Mitâtaht-askiy ohci Nêhiyawêwina ta-kisiskâpayik ôma mâcihtâwin ohci Nêhiyawêwina Wiyasiwêwin isi nîsôhkamâtowin êkwa miyo-wîcêhtowin manâtisiwin asici Nêhiyaw wiciwâkanihtowin. Piko ta-sîtoskâyahkik Nistam-Iyiniwak, Ayaskîmow mîna Âpihtawikosisânak ka-isi âhkamêyimocik ta-pimâchihtahk opîkiskwêwiniwâ mîna ta-yahkikihk kîhtwâm aniskaciwin pîkiskwêwak ohci Nêhiyawêwina.”

Awa Okimâwêyihtâkosiw Pablo Rodriguez, Okimâw ohci Canadian Iyinihkêwin

“Kihci-Okimânâhk Kânata mîna mihcêt ayamihâwin, âsônê Pâhkw-âyis Ayamihêwikamik mêstinikêw, anohci ka-kîsikak, kêsipâkihtasowin iyikohk sôniyâw ta-misinawâcihtât Nistam-Iyiniwak pîkiskwêwiniwâ mîna otisîhcikîwiniwâwas. Mitâtaht-askiy nîkânihk, nipiyasêyimon isi oyahkakihcikâtêwin mîna sîtoskâkêwin ta- âpihkokahama paci-tôtakêwin ka-kî-itotahkik. Nistam yahkohtêwin êwako iyawis tipahikâtêw Nêhiyawêwina Wiyasiwêwin. Anoch êkwa misakâmê ôma Mitâtaht-askiy nîkânihk, ka-kî-pimohtanâw ôma nanâtawihowin pimohcêskanas nîkânihk kisik ka-ohpinamahk Pîkiskwêwin Onîsohkamâkêwak mîna itahto Nistam-Iyiniw kâwî-ta-kiskêyihtahk opîkiskwêwin.”

Misiwêskamik Okimâhkân RoseAnne Archibald, Mâmawapiwin ohci Nistam-Iyiniwak

“Isi Ayaskîmow, kipîkiskwêwinaw êwako sôhkastêw ohci otisîhcikîwiniwâwa mîna nisitawêyihtâkosiwin. Ka-ati mâcihtayahk ôma Misiwêskamik Itaskînahk Mitâtaht-askiy ohci Nêhiyawêwina, kimâmitonêyihtênaw sôhkâtisiwin ohci Inuktut, kiko mêkwânohk sôhkan pîkiskwêwin pîhci Kânata. Ayaskîmow kî-kiskêyihtam êyikohk pîkiskwêwin wanihtâwin, mâka, êkwa atoskêwin ta-manâcihtahk Inuktut namôya piko kiyanow ka-pêyakohk. Nipakosêyimonân êwako ôma kîhtwâm mitâtaht-askiy ta-pêtahk osk-âyiwan sîtoskâkêwin mîna pimâchihtawin âhkamêymowin ta-wîcihikot Inuktut ispayin ayiwâkan pîkiskwêwin isi Ayaskîmow atoskêwîkamikwa, kiskinwahamâkêwikamik mîna mîkiwâm.”

Natan Obed, Okimâw, Ayaskîmow Tapiriit Kanatami

“Sâkocihiwêwin kî-sakâpêkinam isi kêkâc mêscihtâsowin ohci Michif pîkiskwêwin, êkwa, ayis pîkiskwêwin, otisîhcikîwiniwâwa êkwa nisitawêyihtâkosiwin pah-pêyakwan âniskômohcikan, kî-mitoni misiwanâcipayin isi Âpihtawikosisân nisitawêyihtâkosiwin. Ôma Akâmi-tipahaskân Tahtoskânêsiwak Mitâtaht-askiy ohci Nêhiyawêwina kimêkônaw nahipayiwin ta-kîhkânâkohtaya atoskêwin ôki Michif pîkiskwêwak êkwa Âpihtawikosisân Okimânâk ka-itohtahkik kâwî ta-kahcitinahkik mîna ta-pimâchihtahk âpacihtawin ohci Michif pîhci kimâmawâyâwinihk.”

Cassidy Caron, Okimâw, Âpihtawikosisân Misiwêskamik Mâmawihitowin

Kiki ayiwâk kiskêyihtamohiwêwin, wîhtamâkêw ta-kî-kâhcitinêw:

Laura Scaffidi
Âcimowin Masinahikêsîs
Okimâw Otatoskêwîkamik ohci Canadian Iyinihkêwin
laura.scaffidi@pch.gc.ca

Wîhtamâkêwin Mâmawohkamâtowin
Canadian Iyinihkêwin
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Western Ojibway

Enaakonigewinan

Gaanada Ogimaawiwin gaye Anishinaabe Ogimaag gaye Gaa-niigaanishkang Anishinaabemowin omaajitoonaawaa ji-anokaajigaadeg Anishinaabemowin Midaaso-biboon minik.

OTTAWA Gaa-dakwaasiged Giizis 21, 2022

Noongom nisidawinigaade Gidizhigiizhwewininaanan e-gichi-inendaagwakin, bezhig ogimaa Pablo Rodriguez Gaanada Aki Izhitwaawin Gaa-niigaanishkang, gaye Gidoogimaakweminaan RoseAnne Archibald Gaa-niigaanishkang Anishinaabe Maamowiinowin, gaye Gaa-niigaanishkang Eshkiime-Ogimaawiwin Natan Obed gaye Gaa-niigaanishkang Wiisaakodewininii-maamawiinowin Cassidy Caron maamawi-ikidowag e-jiikendamowad Midaaso-biboon Ji-ombinigaadegin Anishinaabemowinan (2022-2032), gaa-inaakonigewaad United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO) 2019 gii-izhiseg.

Gaye Gaa-niigaanishkang Anishinaabemowin Dr. Ronald E. Ignace owe ikido, e-gichi-inendaagwak ji-dazhinjigaadeg gaye ji-dazhiikigaadeg Anishinaabemowin midaaso-biboon, aaniish iwe gi-gii-izhi-miinigoowizimin.

Owe gii-maajiseg da-naanaagadawenjigaade gii-wanisegin anishinaabemowinan gaye ji-gagwe-gibitinigaadeg iwe gii-izhisemagak, ji-ondinind zhooniyaa ge-aabadizid ji-ganawenjigaadegin ji-ombinigaadegin anishinaabemowinan.

Amii imaa gidizhigiizhwewininaang wendinamang gidizhitwaawininaan wenji-gikendamang gaye aweneniwiyang gaye aaniin waa-izhitamaazoying. Amii imaa wenji-dadibaajimotaadiying, wenji-gikendamang gidakiiminaan gaye wenji-gikendamang enawenindiying.

Mii dash noongom ge-onji-gikendamang gii-aanike-anishinaabemonotawangwaa giniijaanisinaanig goozhisinaanig e-wiijitooying ji-bimaajichigaadeg gii-awiying omaa gegiinawind gidakiiminaang. Daa-ganawenjigaadewan gidizhigiizhwewininaanan gegiinawind ji-dagwiiying omaa akiing, ji-wanisesiwang.

Aanike-anishinaabemonotawaawaad oshki-ayaa’ getaadiziwaad o-da-gichiwinaanaawaa anishinaabemowin odazhiikewiniwaang. Gidizhigiizhwewininaang niibiwa ayaamagan imaa gechi-inendamang gaye gikendaasowin ayaamagan aazha dash gegaa giwanitoomin. Awashime aabita izhigiizhwewininan gegaa wanisewan. Gakina gidaa-wiijitoomin ji-giiwe-zoongichigaadegin anishinaabemowinan omaa gidakiiminaang. Gaanada Akiing owiidanokiimaawaa’ Anishinaabe’ ji-aabajichigaadeg inaakonigewin ji-giiwe-bimaajichigaadegin gaye ji-ganawenjigaadegin gaye ji-zoongichigaadegin Anishinaabemowinan gaye Eshkiimemowin gaye Wiisaakodewininiimowin, gii-ozhichigaadeg Anishinaabemowin Inaakonigewin gaye United Nations Declaration of the Rights of Indigenous Peoples Act.

Gichi-inendaagwan ge-inanokiimagak iwe Anishinaabemowin Ogimaawiwin aaniish naa da-ombinigaade anishinaabemowin gaye da-ziidooshkawaawag anishinaabeg ji-bimaajitoowaad odizhigiizhwewiniwaan.

Giiyaabi dash gi-daa-izhichigemin gegoon.

Ani-izhiseg owe Midaaso-biboon, gi-ga-wiiji’idimin ji-noondamang ono miziwe dibaajimowinan, ji-maawaji’idiying gaye ji-gikendamang aaniin epiichi-gichi-inendaagokin Anishinaabemowinan omaa Gaanada Akiing. Gi-daa-maajii-onwaadaamin aaniin ge-izhichigeying ge-onji-ganawendamang ono Anishinaabemowinan ge-aabajitoowaad Anishinaabensag gaye oniijaanisiwaa’. Wiinawaa aaniish o-da-bimaajitoonaawaan Anishinaabemowinan.

Wiijiiwishinaam dash ji-gichi-inendamang gaye ji-ombinamang ono gaa-apiichi-wawaanizhishingin Anishinaabemowinan omaa Gaanada Akiing gaye miziwe.

Ikidowinan

“Gichi-inendaagwan Anishinaabemowin ji-gikendamang aweneniwiying. Amii imaa wenjiimagakin gidibaajimowinaanan gaye gaa-gii-bi-izhiseg mewinzha gaye gaa-izhi-ganawaabandiying. Mii gaa-onji-gichi-inenjigaadeg Anishinaabemowin giiwe-bimaajichigewin omaa. Gi-ga-izhichigemin gaa-izhising imaa Anishinaabemowin Inaakonigewining ji-debinigaadeg ji-bimaajichigaadeg Anishinaabemowin gaa-gii-inendamowaad Anishinaabeg gii-ozhitoowaad iwe inaakonigewin. Gi-daa-ziidoshkawaanaanig Anishinaabeg, Eshkiimeg gaye Wiisaakodewininiwag gii-bimaajitoowaad odizhigiizhwewiniwaan ji-izhigiizhwewaad gakina noongom gaa-oshkaadiziwaad ji-wanichigaadesinogin ini izhigiizhwewinan.”

Ogimaa Pablo Rodriguez, Gaa-niigaanishkang Gaanada Izhitwaawin

“Gaanada Ogimaawiwin gaye anami’ewinan memindage Baakwaayishii-anami’ewiwin niibiwa zhooniyaan o-gii-metinaawaan e-gagwe-biigonamowaad Anishinaabemowin gaye izhitwaawin. Ge-ani-izhiseg owe Midaaso-biboon, nimbakosenim ji-asind zhooniiyaa gaye ji-ziidoshkamowaad anishinaabemowin ji-wawezhitoowaad gaa-gii-izhichigewaad. Nitam daa-asaa niibiwa zhooniyaa imaa Anishinaabemowin Inaakonigewining. Gi-ga-bimosemin dash imaa miikanaang ji-noojimoying, ji-ombinangidwaa gaa-anokaadamowaad Anishinaabemowin gaye ji-anishinaabemowaad gakina Anishinaabeg miinawaa.”

Gidoogimaakweminaan RoseAnne Archibald, Anishinaabe Maamowiinowin

“Gii-eshkiimewiying, gidizhigiizhwewininaan gidoonji-gikendaamin eyaawiying. Noongom gii-maajitooying owe Midaaso-biboon, gi-naanaagadawendaamin e-apiichi-zoongak Eshkiimemowin, giiyaabi niibiwa Eshkiimeg e-izhigiizhwewaad omaa Gaanada Akiing. Niibiwa dash aazha Eshkiimeg owanitoonaawaa odizhigiizhwewiniwaa, gaawiin dash niinawind eta ndaa-gagwe-naadamaadizosiimin. Nimbagosendaamin ji-wiiji’igoowaang ji-bimaajitooyaang ndizhigiizhwewininaan ji-aabadak endaso-giizhig gaa-dananokiiyaang, gaye gikino’amaadiiwigamigong gaye endaayaang.”

Natan Obed, ogimaakaan, Inuit Tapiriit Kanatami

“Gegaa gii-biigonigaade Wiisaakodewininiimowin gii-ani-baatiinowaad omaa wemitigoozhiwag, aaniish dash izhigiizhwewin gaye izhitwaawin bezhig inendaagwan, gaa-onji-wanitoowaang ndizhitwaawininaan. Iwe United Nations Decade of Indigenous Languages gi-ga-onji-zoongitoomin gidizhigiizhwewininaan ji-izhigiizhwewaad miinawaa Wiisaakodewininiwag gidazhiikewininaang miziwe gaa-ayaaying.”

Cassidy Caron, Gaa-niigaanishkang Wiisaakodewininii-Maamowiinowin

Giiyaabi wii-gikendaman, awe ganoonig:

Laura Scaffidi
Daanginan endananokiid Ozhibii’igekwe
Ozhibii’igewigamig Gechitwaawendaagozid Zhaaganaashiiwinaakonigewin
laura.scaffidi@pch.gc.ca

Gaa-naagajitood Dibaajimowin
Gaanada Aki Gaa-bi-inwaadak
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Innu-Aimun

Aiamun e pitshitinikan

Tshishe-utshimau mak takueitshet innuat ute Canada, kie anitshenat ka nakutuenitakau innu-aimunnu, mashinataimuat ume kutunnue-pupunna tshe utinikan tshe tshissinuashtakanit innu-aimunna

Ottawa, 21 epishiminishkueu 2022 mishta-tshitashun

Ume anutshish innu-aimun tshishikᵘ Pablo Rodriguez, ka tshishe-utshimau atusset Patrimoine canadien, RoseAnne Archibald, Innu-utshimashkueu ute Canada, Natan Obed, utshimau’Inuit Tapiriit Kanatami, et Cassidy Caron, utshimashkueu mashinut ka mamuitit, mamuitut tshetshi tshissinuashtatau ume kutunnue-pupun uetinikan tshetshi nishtuapatakanit innu-aimun ute assit eshpitishikamikat (2022-2032), ka nishtuapatakau ne ka mishta-mamuitunanut mashinaitsheutshuap, tshissenitamun mak innu-aitun (UNESCO) ekuan ne ka utinakan tshetshi neme na pupun, 2019 ka utinakan tshetshi tshissinuashtakan innu-amun.

Kie, Ronald E. Ignace, Kupaniesh ka utinakan tshetshi atusseshtak innu-aimunnu, minuenitam e apitetakuaninu innu-aimunnu tshe utinikanit kutunnue-pupun tshetshi ushkuishtakanit mak innu-tipenitamunnu ka ut tapitininit, kie tshetshi uauitakanit kie akuat tutakaninit.

Kutunnue-pupun ishpesh tshika tshitapatakanu ute kassinu ishpishtashkamikat assit ne innu-aimun tshika minu-tshitapatakanu kie ne metinu e unitit, kie mamuitut anitshenat ka tshisseshtakau neneu innu-aimun tshetshi minu-kunenitanikau, kau tshetshi inniuimikuat kie tshetshi nishtuapitiniuanut.

Innu-aimunna ekuanu nenu innuat utiniunnuau, kie essimeuat mak mashinut, ekuet nete ut tshi nishtuapamatshishut kie tipenimitshishut. Innu-aimunna ekuet nete ut tshi tipatshimunanut, ekuet nete tshi ut tapishiniat minashkuat kie tshinueshkatshiat.

E pushipiniak ne kutunnue-pupun uetinikan tshetshi nishtuapatakanit innu-aimun ute assit eshpitishikamikat, tshinishtuapatenanu takut nete ashu-pitshitinamun ekuet ne uet tshi mitshetuit ituanut. Tshika ui akua tutannu ne innu-aimunna ui kunenitamak ne mitshetuit e ishi-iminanut kie mitshetuit e ishi-inniunanut.

Uesh ma tshishe-innuat nenu ashu pitshitinimuat innu-aimunnu, ne innu-aimunna ekuen ne shukashinakutat innu-assi, kie shitu ishinakuan. At nenu ishpesh ishpitenitakuat, tshissenitamun a pimutakan, kushtukuen tshetshi eka mashinaikanishtakanikau. Ishi-uitakanu nisht e tipaiuatshanut neu aimun, shash kushtukuan tshi utinikau. Kassinu mamu tshika ui atusseshtanu kie tshika ui uauitshiakanut innuat tshetshi kau innuimikutatau. Tshishe-utshimau shaputupanitau utatusseun nete innu-mashinaitsheutshuapit ute Canada tshetshi utamikanikau takueitsheu-mashinaikan tshetshi inniuimikutannikau, kie kunenitanikau kie shukashinakutanikau innu-aimunna, kie essimeu-aimunna mak anitshenat mashinut utaimunnuau, iat nete Loi sur les langues autochtones kie Loi sur la Déclaration des Nations Unies sur les droits des peuples autochtones.

Ne kupaniesh tshe atusseshtak innu-aimunnu, tshika apititinu iat tshetshi, kie, tshetshi nishtuapatakamit innu-aimuna kie tshetshi shutshiteieshkuanitau innuat nenu ua tutakau kie ua uititinikau tshetshi kau tshetshi inniuimakanit.

Mukᵘ anu tshika ui tutakanu.

Kutunnue-pupunna ishpesh, nika nishtuapataminiuanan innu tipatshimuna, ashit mak tshetshi tutamat atusseuna tshetshi uitakan e minuapatit innu-aimunna kie tshetshi inniuimukutakanikau kie tshetshi kunenitakanikau. Ni tutenan atusseun kutunnue-pupunna ishpesh tshe nikatinimuakanitau nitauassiminan kie nussiminan kie nitanishkutapanan. Uinuau tshika shaputue-inniuimukutaut innu-aimunnu.

Ashtem mamu tshissinuashtatau, kunenitetau kie nishtuapatetau innu-aimunna ute canada kie nete kassinu ishpatashkamikat assit.

Aimuna

« kassinu etashiak, nitinnu-aimunan ekuet nitiniunan, nete nitinnussiminat kie nitinnu-aitunnat. Nitinnu-aimunnan minu-apitin tshetshi matinueiat nitipatshimunan, e ishi kunenitashiat, kie tan tshe ishi-tapiteiat. Ekuen nenu uet ashinet Canada e shutshiteishkak ua inniuimukutanit innu-aimunna. Ni nishtuapatenan ume kutunnue-pupun uetinikan tshetshi nishtuapatakanit innu-aimun ute assit eshpitishikamikat tshetshi utshepinanun ua innu-aimun -tutakanikau takueitsheu-mashinaikan e uitshi-atussemanit innuat. Tshika ui shutshiteieshkuanut Innuat, Essimeuat mak Mashinut e ushkuishtakau ua inniuimukutatau utaimunau kie tshetshi tshishkutamuakanitau nete aianishkat tshe ishi aimit miam utanishkutapanuau. »

Utshimau Pablo Rodriguez, ka tshishe-utshimau atusset nete du Patrimoine canadien

« Utaua-tshishe-utshimau ka aiamiat, uss ma anitshenat Aiamiu-tshuap, mishta ashtapam shunianu tshetshi nipumukutatau innu-aimunnu kie innu-aitunnu, nuash ume anutshish kashikat. Ume kutunnue-pupunna, nitashuapaten tshetshi anu shtakan nete shuniau tshetshi ueueshtakan nete utat ka ui pikunanit innuat. Nete tshika ut tshitshipanu atusseun tshetshi shtakan shuniau tshetshi nashakan innu-aimun -tutakanikau takueitsheu-mashinaikan. Anutshish kashikat kie neme kutunnue-pupun ishpesh, tshika pimutanu nete nitukuiaushiun e tshishkutamuakanit tshetshi innu-aimutau kie tshetshi kassinu innuat kau innu-aimutau. »

RoseAnne Archibald, Innu-utshimashkueu nete innuat ka mamuitut.

« ninan, Essimeuat, nessimeu-aimunan ekuan nitaniunan kie ekuet nete ut tshi nishtuapamitshishuiat. Ume a patapat kutunnue-pupun uetinikan tshetshi nishtuapatakanit innu-aimun ute assit eshpitishikamikat, nipissenitenan e shitshikapumikuat Essimeu-aimun, ekuan anu uet eshkᵘ aiminanut. Muk, Essimeu-aimun mishta uniten, kie ne ua ushkuishtakan, nemiu mukᵘ ninan nitatusseunan. Nipikushenitenan ume kutunue-pupunna, tshetshi uauitshikuiat kie shutshiteieshkakuiat ne ua inniuimukuteiat Essimeu-aimun, tshetshi nikanishtakan Essimeu-aimun, nete mashineutshuapit, katshishkutamatsheutshuapit kie mitshuapit. »

Natan Obed, Utshimau, Inuit Tapiriit Kanatami

« Ka takushit kauapishit tshekat nipumukutapan Michif aimunnu, kie ne innu-amun mak innu-aitun e makupiteu, ne unitin tshika tshitimatshishiu mashinu. Ume tshe utinikan kutunnue-pupun uetinikan tshetshi nishtuapatakanit innu-aimun ute assit eshpitishikamikat, tshika ui nukitananu atusseun kie ushkuishtenanu tshetshi kau innu-aiminanut kie inniuimukutan miship-aimun nete innu-assit. »

 Cassidy Caron, Utshimashkueu, Ka mamuitut mashinut

Anu ui tshissenitamini (katipatshimu-mashinaikanitsheht muku tshiam) ue aimi:

Laura Scaffidi
Tshatapatak tipatshimuna
Tshishe-utshimau Patrimoine canadien umashinaikanitshuapit
laura.scaffidi@pch.gc.ca

E aimitunanut ashit katipatshimu-mashinaitsheht
Patrimoine canadien (Kanata eshi-kanuenitashut)
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Oji-Cree

ᐏᑕᒪᑫᐏᐣ

ᐅᑯᒪᐏᓇᐠ ᑲᓇᑕ, ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏᓂᑲᓂᑕᒪᑫᐠ ᐁᑿ ᑲᓂᑲᓂᑕᒪᑫᐨ ᐃᐍᓂ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᑭᒋᓇᐘᒋᒋᑲᑌ ᐃᐍ ᑲᒪᒋᓭᐠ ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐏ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ

ᐊᑕᐘ, ᑲᑕᑿᑭᓯᐨ ᐱᓱᒼ 21, 2022

ᓄᑯᒼ ᑲᑭᔑᑲᐠ, ᒣᑿᐨ ᓂᐡᑕᒼ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᑲᑭᔑᑲᐠ, ᐊᐍ ᐅᑯᒪᐏᓇᐠ ᑲᔭᐱᑕᐠ ᐸᑊᓫᐅ ᕑᐅᐟᕑᐃᑫᐢ, ᐅᑯᒪᐏᓇᐠ ᐃᒪ ᑲᓀᑎᔭᐣ ᒥᓂᑯᓱᐏᓂᐠ, ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᑭᒋᐅᑯᒪᑲᐣ ᕑᐅᓴᐣ ᐊᕑᒋᐸᓫᐟ ᐃᒪ ᑲᓂᑲᓂᐡᑲᐠ ᑲᐃᔑᐊᐱᑕᒧᐘᐨ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ, ᑲᐅᑯᒪᐏᐨ ᐁᑕᐣ ᐅᐯᐟ ᐃᒪ ᐃᓄᐏᐟ ᑕᐱᕑᐃᐟ ᑲᓇᑕᒥ ᐁᑿ ᑲᐅᑯᒪᐏᐨ ᑲᓯᑎ ᑫᕑᐊᐣ ᐃᒪ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᓂᐘᐠ ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᑲᔭᐱᑕᒪᑫᐘᐨ ᐁᐏᒋᑲᐸᐏᑕᑎᐘᐨ ᐅᓄᑕᑯᓱᐏᓂᐘᐠ ᑫᐏᒋ ᑭᑭᓇᐘᒋᒋᑲᑌᐠ ᐃᐍ ᑲᒪᒋᑐᒋᑲᑌᐠ ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐏ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ (2022-2032), ᑲᑭᔑᐏᓇᔑᐘᑌᐠ ᐃᒪ ᑲᒪᒪᐏᑲᐸᐏᑕᒧᐘᐨ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᓂᐠ, ᓇᓇᑲᑕᐘᐸᒋᑫᐏᓂᐠ ᐁᑿ ᐃᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓂᐠ ᐱᒧᒋᑫᐏᐣ (UNESCO), ᑲᑭᔑᑭᒋ ᐘᐍᓇᐦᒋᐊᓂᐘᑭᐸᐣ ᒣᑿᐨ 2019 ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᑲᔭᐦᑭᐘᑭᐸᐣ ᐃᐍ ᐅᒋ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᐣ ᐃᐡᑭᑭᔑᐍᐏᓇᐣ᙮

ᑲᔦᑕᐡ, ᑲᓂᑲᓂᑕᒪᑫᐨ ᐃᐍᓂ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ, ᒪᐡᑭᑭᐏᓂᓂ ᕑᐊᓄᓫᐟ ᐃ᙮ ᐃᓀᐢ, ᓇᓇᑯᒧ ᒋᐘᐏᑕᐠ ᒪᐘᐨ ᑲᔭᐱᒋ ᑭᒋᓀᐣᑕᑿᓂᓂᐠ ᐃᐍᓂ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭ ᐃᐍ ᐱᒋᑲᑌᐠ ᒋᐘᐸᒋᑲᑌᐠ ᐁᑿ ᒋᑭᑫᐣᒋᑲᑌᐠ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐁᑿ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᒥᓂᑯᓱᐏᓇᐣ᙮

ᐅᐍ ᑕᐡ ᑲᐏᒋᑐᒋᑲᑌᐠ ᒋᐏᒋ ᐘᐸᑕᐦᐃᐍᓇᓂᐘᐠ ᒥᓯᐍ ᑌᑎᐸᐦᐃ ᐊᐦᑭᐠ ᐃᐍ ᑲᐘᓂᒋᑲᑌᐠ ᐁᑿ ᓄᑯᒼ ᒣᑿᐨ ᑲᔦ ᑲᐃᔑᑯᑕᑎᑿᐠ ᒋᐘᓂᐦᒋᑲᑌᑭᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ, ᐁᑿ ᒋᐸᓯᑌᐍᐸᐦᐘᑲᓄᐘᒋᐣ ᑲᐸᑲᒥᐡᑲᑯᐘᒋᐣ ᐁᑿ ᐊᐸᒋᒋᑲᓇᐣ ᐃᐍ ᐅᒋ ᐏᐸᐨ ᑲᓇᑕᐍᐣᒋᑲᑌᐠ ᒋᑲᓇᐍᐣᑕᑿᑭᐣ, ᒋᐱᒪᒋᒋᑲᑌᑭᐣ ᐁᑿ ᒋᐱᒥᐸᓯᑌᐍᐸᐦᐃᑲᑌᑭᐣ᙮

ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐊᔭ ᐃᐍ ᒥᑌᐦᐃᐠ ᐃᒪ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏᐅᑯᒪᐏᓇᐣ ᐃᑵᓂᐘᐣ, ᐃᓄᐏᐟ ᐁᑿ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᐃᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓇᐣ, ᑲᐃᔑᐘᐊᒥᑎᓯᓇᓂᐘᐠ ᐁᑿ ᑲᐃᔑᐯᔑᑯᐱᒧᐣᑎᓯᓇᓂᐘᐠ᙮ ᐊᐸᑕᓄᐣ ᑫᐏᒋᐏᒋᐊᐸᒋᒋᑲᑌᐠ ᑭᑲᔭᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓇᓇᐣ ᐃᒪ ᐅᒋ ᑎᐸᒋᒧᐏᓂᐠ, ᒋᐏᒋᐏᒋᐱᒪᑎᓯᑲᒋᑲᑌᐠ ᐱᑿᒋᔭᐦᐃᐠ ᐊᐦᑭ ᐁᑿ ᒋᐏᒋ ᐘᐍᓇᐦᒋᑲᑌᐠ ᑎᐯᐣᒋᑫᐏᓂᐠ ᐏᒋᐏᑐᐏᓇᐣ᙮

ᐃᐍ ᑲᔦ ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐏ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ, ᑭᓂᐦᐢᑕᐏᓇᒥᐣ ᒥᔑᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᑲᔭᔭᓂᐦᑯᒥᑵᓇᓂᐘᐠ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐊᐏᔭᐠ ᑲᑭᐱᒪᑎᓯᐘᐨ ᐁᑿ ᐊᐦᐱᐣ ᑯᑕᑭᔭᐠ ᐊᐏᔭᐠ ᑲᔭᓂᐱᒪᑎᓯᐘᐨ ᐃᔑᐸᐯᔑᑿᓄᐣ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᑲᐱᒪᐸᓀᓯᑭᐣ ᐃᒪ ᑲᓇᑕ ᑲᐃᔑᐍᓄᑎᓯᒪᑲᐠ ᐃᐍ ᐅᒋ ᐃᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓇᐣ ᑲᐃᓇᓯᓇᑌᑭᐣ᙮ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᐡᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᒪᐘᐨ ᑿᔭᐠ ᑕᑭᑲᓇᐍᐣᒋᑲᑌᐘᐣ ᑫᐏᒋ ᐱᒪᒋᒋᑲᑌᐠ ᐅᐍ ᑲᐃᔑᒪᓯᓇᑌᐠ ᑲᐃᔑᐊᐦᑯᓇᑿᐠ ᐁᑿ ᐸᐸᑲᓂᓇᑿᐠ᙮

ᒣᑿᐨ ᑲᐱᒥ ᐊᔭᓂᐦᑯ ᒥᐊᓂᐘᑭᐣ ᐊᔭᒧᐏᓂᐠ ᐃᒪ ᑭᒋᐦᐊᐠ ᐊᐦᐱᐣ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐅᐡᑲᑎᓴᐠ, ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᑲᒪᐡᑲᐏᑲᐸᐏᒋᑫᒪᑲᐠ ᐃᒪ ᑎᐽᓇᐍ ᐅᑕᔑᑫᐏᓂᐘᐠ, ᔕᑯᐨ ᐘᐦᑫᐘᓄᐣ᙮ ᐊᓇᐏᓂᑯ ᐁᒥᒋᑯᓇᒧᐘᒋᐣ ᑭᒋᓀᐣᑕᑯᓱᐏᓂᓂ ᐁᑿ ᑭᑫᐣᑕᒪᐏᓇᐣ, ᐊᓂᓇᑭᓭ ᑫᑭᐏᒋ ᐘᓂᐦᒋᑲᑌᐠ ᐃᒪ ᑲᔭᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓂᐠ᙮ ᓂᐦᓱᐸᑵᓂᑫᐏᐣ ᒥᓂᑯ ᐊᔕ ᑌᐻ ᐊᓂᓂᔑᐘᓇᑕᓄᐣ᙮ ᑭᒪᒪᐏᓭᒥᐣ ᒋᐏᒋᑢᔭᐠ ᒋᐏᒋᐦᐊᔭᑿ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ ᑭᐍᐱᒪᒋᑐᐘᐨ ᐅᑎᔑᑭᔑᐍᐏᓂᐘᓇᐣ᙮ ᐅᑯᒪᐏᐣ ᑲᓇᑕ ᐅᐱᒥᐏᑕᓄᐦᑭᒪᐘᐣ ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏ ᐱᒧᒋᑫᐏᓇᐣ ᒋᐘᐍᓇᐦᑐᐘᒋᐣ ᐅᓇᑯᓀᑫᐏᓀᓴᐣ ᑫᐏᒋ ᐏᒋᐦᐃᐍᓭᓂᑭᐣ ᑫᐏᒋᐱᒪᒋᑐᐘᒋᐣ, ᐱᒥᐸᒥᐦᒋᑲᑌᑭᐣ ᐁᑿ ᒪᐡᑲᐏᑲᐸᐏᒋᑲᑌᑭᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏᐅᑯᒪᐏᓇᐣ, ᐃᓄᐏᐟ ᐁᑿ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓂᐘᐠ, ᐃᐍ ᑲᔦ ᐃᒪ ᐃᓀᑫ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐅᓇᑯᓂᑫᐏᐣ ᐁᑿ ᐃᐍ ᑲᒪᒪᐘᐱᑕᒧᐘᐨ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ ᐏᓇᔑᐍᐏᓂᐠ ᐃᒪ ᐅᒋ ᐅᒥᓂᑯᓱᐏᓂᐘᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ ᐅᓇᑯᓂᑫᐏᐣ

ᐅᑕᓄᐦᑭᐏᓂᐘᐣ ᐃᒪ ᒪᓯᓇᐦᐃᑫᐏᑲᒥᑯᐠ ᐊᐍ ᑲᓂᑲᓂᑕᒪᑫᐨ ᐃᒪ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᑲᐏᒋᑭᒋᓀᐣᑕᑯᓯ ᑲᔦ ᐃᒪ, ᑯᑕᑭᔭᐣ ᑲᔦ ᑫᑯᓇᐣ, ᐏᒋᐦᐃᐍᐨ ᒋᐸᓯᑌᐍᐸᐦᐃᑲᑌᑭᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐁᑿ ᐏᒋᐦᐊᑲᓄᐘᒋᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ ᐊᐏᔭᐠ ᑌᐱᓇᒧᐘᐨ ᐅᑎᔑᑭᔑᐍᐏᓂᐘᐣ ᑭᐍᐱᒪᒋᑐᐘᒋᐣ ᑌᐱᓂᑫᐏᓇᐣ ᑲᑭᔑᐘᐍᓇᐦᑐᐘᐨ᙮

ᔕᑯᐨ ᑭᔭᐱᐨ ᓇᑕᐍᐣᑕᑿᐣ ᑫᑯᐣ ᒋᑐᑕᒪᐠ᙮

ᒥᓯᐍ ᐱᑯ ᑫᐱᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐘᐠ, ᑲᒪᒪᐅ ᐏᑕᓄᐦᑭᒥᑎᒥᐣ ᒋᒪᒪᐏᔭᐸᒋᑐᔭᐦᑭᐣ ᑭᑎᐸᒋᒧᐏᓂᓇᓇᐣ, ᐁᑿ ᒋᐏᒋᑐᔭᐦᑭᐣ ᐃᔑᒋᑫᐏᓇᐣ ᐁᑿ ᑐᑕᒧᐏᓇᐣ ᑫᐏᒋ ᓇᑯᑐᔭᐦᑭᐣ ᑲᑭᒋᓀᐣᑕᑿᑭᐣ ᑲᐃᔑᐱᒥᓭᑭᐣ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐅᒪ ᑲᓇᑕ ᐁᑿ ᐊᓄᐦᑭᐏᓇᐣ ᑲᔭᓂᐱᒥᓭᑭᐣ ᑫᐏᒋ ᐱᒪᒋᒋᑲᑌᑭᐣ ᐁᑿ ᑫᐏᒋᐱᒥᐸᒥᒋᑲᑌᑭᐣ᙮ ᑲᐏᔑᑌᐱᓂᑫᔭᐠ ᐃᐍ ᐁᐏᐘᐍᓇᐦᑐᔭᐠ ᐅᐍ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭ ᐁᑿ ᒋᐘᐍᓇᐦᑐᔭᐠ ᑫᐃᔑᓇᑿᐠ ᑫᓇᑲᑕᒷᔭᐠ ᓂᓂᒐᓂᐡᓇᓇᐠ ᐁᑿ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᓂᑕᓂᐦᑯᑕᐸᓇᐠ ᐅᓂᒐᓂᔑᐘᐣ᙮ ᐏᓇᐘ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᑫᐱᒥᐱᒪᒋᑐᐘᐨ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ᙮

ᐏᒋᐏᔑᓇᒼ ᑭᒋᓀᓂᒪᔭᑿ, ᐸᓯᑌᐍᐸᐦᐊᒪᑭᐣ ᐁᑿ ᒧᒋᑫᐣᑕᑯᑐᔭᑭᐣ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᐃᔑᐱᒼᑕᐃᓱᐏᓇᐣ ᑲᐏᓄᑕᐦᑭᐣ ᑲᑭᓇ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐅᒪ ᑲᓇᑕ ᐁᑿ ᒥᓯᐍ ᑌᑎᐸᐦᐃ ᐊᐦᑭᐠ᙮

ᐃᑭᑐᐏᓇᐣ

“ᑲᐃᔑᐸᐯᔑᑯᔭᐣ, ᑭᑎᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᒪᔭᒼ ᓂᑲᓀᐣᑕᑿᐣ ᐃᐍ ᐅᒋ ᑲᐏᒋᑭᑫᓂᒥᑎᓯᔭᐠ ᐊᐘᓀᓄᔭᐠ, ᑭᑕᔑᑫᐏᓂᓇᐠ ᐁᑿ ᑲᐃᔑᐱᒪᑎᓯᔭᐠ᙮ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᐣ ᐃᓯᓭ ᐁᓇᑕᐍᐣᑕᑿᐠ ᐃᐍ ᑲᐏᒋ ᒪᒪᐏᔭᐸᒋᑐᔭᐦᑭᐣ ᑭᑎᐸᒋᒧᐏᓂᓇᓇᐣ, ᑭᑲᔭᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓂᓇᐣ, ᐁᑿ ᐊᐣ ᑲᐃᔑᐏᒋᐏᑎᔭᐠ᙮ ᐊᒥᑕᐡ ᐃᐍ ᑲᓇᑕ ᑲᐏᒋᑭᒋᓀᐣᑕᒧᐘᐨ ᒋᐏᒋᑐᐘᐨ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᐡᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᒋᑭᐍᐱᒪᒋᒋᑲᑌᑭᐣ᙮ ᑭᑲᑭᑭᓇᐘᒋᑐᒥᐣ ᐃᐍ ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐏ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᐡᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐅᒋ ᑭᓂᐱ ᐘᐍᓇᐦᑐᔭᐠ ᐃᐍ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐅᓇᑯᓂᑫᐏᐣ ᐃᒪ ᒪᒪᐅ ᐘᐍᓇᐦᒋᑫᐏᓂᐠ ᐁᑿ ᒪᒪᐅ ᐏᑕᓄᐦᑭᒥᑐᐏᓂᐠ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐅᒋ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ ᐏᑕᓄᐦᑭᑲᓇᐠ᙮ ᑫᒋᓇᐨ ᑲᐏᒋᐦᐊᒥᓇᐠ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏᐅᑯᒪᐏᓇᐣ, ᐃᓄᐏᐟ ᐁᑿ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᐊᐏᔭᐠ ᑲᐃᔑᐊᓄᐦᑲᑕᒧᐘᒋᐣ ᒋᑭᐍᐱᒪᒋᑐᐘᐨ ᐅᑎᔑᑭᔑᐍᐏᓂᐘᐣ ᐁᑿ ᒋᐅᐡᑐᐘᒋᐣ ᒥᓇᐘ ᑫᔭᓂᐱᒪᑎᓯᓂᐨ ᑫᐃᔑᑭᔑᐍᓂᐨ ᐃᐍᓂ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ᙮”

ᐅᑯᒪᐏᓇᐠ ᑲᔭᐱᑕᐠ ᐸᑊᓫᐅ ᕑᐅᐟᕑᐃᑫᐢ, ᐅᑯᒪᐏᓇᐠ ᐃᒪ ᑲᓀᑎᔭᐣ ᒥᓂᑯᓱᐏᓂᐠ

“ᑲᓀᑎᔭᐣ ᐅᑯᒪᐏᐣ ᐁᑿ ᒥᔑᐣ ᐊᔭᒥᐦᒋᑫᐏᓇᐣ, ᐃᐍ ᑐᑲᐣ ᐸᑿᔨᔑᐏ ᐁᒥᐦᐁᐏᑲᒥᐠ ᑭᒣᑎᓂᑫᐘᐠ, ᓄᑯᒼ ᑲᑭᔑᑲᐠ ᑲᐃᔑᓇᑿᐠ, ᐱᓫᐃᔭᐣᐢ ᒥᓂᑯᐠ ᔓᓂᔭᓇᐣ ᐁᑭᓂᔑᐘᓇᒋᑐᐘᒋᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏᐅᑯᒪᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐁᑿ ᐃᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓇᐣ᙮ ᓂᑲᓂᐠ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐏᓂᐠ, ᓂᐏᐘᐸᑕᐣ ᒋᑭᐏᒣᑎᓂᑫᐘᐨ ᐁᑿ ᒋᐏᒋᑐᐘᒋᐣ ᒣᑿᐨ ᐊᓂᒪᒥᓄᓇᒪᐦᑭᐣ ᑲᑭᔑᓂᔑᐘᓇᒋᒋᑫᐘᒋᐣ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᑲᑭᑐᑕᒧᐘᒋᐣ ᑫᑯᓇᐣ᙮ ᓂᐡᑕᒼ ᑫᑯᐣ ᑫᑐᒋᑲᑌᐠ ᒋᒥᓯᐍ ᑎᐸᐦᐃᑲᑌᐠ ᐃᐍ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᐡᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐅᓇᑯᓂᑫᐏᐣ᙮ ᓄᑯᒼ ᑲᑭᔑᑲᐠ ᐁᑿ ᒥᓯᐍ ᑫᔭᓂ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐘᐠ ᓂᑲᓂᐠ, ᑭᑲᑭᔑᐱᒧᓭᒥᐣ ᐃᒪ ᓇᑕᐏᐦᐃᐍᐏᓂᐠ ᒥᑲᓇᐠ ᓂᑲᓂᐠ ᐊᓂᐱᒥ ᐅᐱᓇᒪᐠ ᐃᐍ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᐣ ᐅᐸᑭᓇᒪᑫᐠ ᐁᑿ ᑲᑭᓇ ᑲᐃᔑᐸᐯᔑᑯᐘᒋᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏᐅᑯᒪᐏᓇᐣ ᐊᐏᔭᐠ ᑭᐍᑭᑫᐣᑕᒧᐘᒋᐣ ᒋᔑᑭᔑᐍᐘᒋᐣ ᐅᑎᔑᑭᔑᐍᐏᓂᐘᐠ᙮”

ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᑭᒋᐅᑯᒪᑲᐣ ᕑᐅᓴᐣ ᐊᕑᒋᐸᓫᐟ ᐃᒪ ᑲᓂᑲᓂᐡᑲᐠ ᑲᐃᔑᐊᐱᑕᒧᐘᐨ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ

“ᑭᓇᐏᐟ ᐃᓄᐏᐟ, ᑭᑎᔑᑭᔑᐍᐏᓂᓇᐣ ᐃᐍ ᑲᐏᒋᓂᐸᐏᒪᑲᐠ ᑭᑎᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓂᓇᐣ ᐁᑿ ᑲᐃᔑᐘᐸᒥᑎᓯᔭᐠ᙮ ᒣᑿᐨ ᑲᐃᔑᐱᒧᓭᔭᐠ ᐅᒪ ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᒥᑕᓱᔭᑭᐏ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ, ᑭᐘᐸᑕᒥᐣ ᐃᐍ ᑲᐃᔑᐱᒪᒋᐦᐅᐘᒋᐣ ᐊᐦᑯ ᐁᓄᐠᑐᐟ, ᑭᔭᐱᐨ ᑫᐏᓇᐘ ᒪᐘᐨ ᑲᒪᐡᑲᐏᑲᐸᐏᒪᑲᑭᐣ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᐣ ᐅᒪ ᑲᓇᑕ᙮ ᐃᓄᐏᐟ ᐅᑭᐸᑲᒥᐡᑲᑯᓇᐘᐣ ᒥᐡᑕᐦᐃ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓂᐠ ᐘᓂᒋᑫᐏᓇᐣ, ᔕᑯᐨ, ᐁᑿ ᑲᐃᓇᐦᑲᑌᐠ ᒋᑲᓇᐍᐣᑕᑿᐠ ᐁᓄᐠᑐᐟ ᑲᐏᐣ ᐁᐦᑕ ᑭᓇᐏᐟ ᐃᐍ ᑲᑭᑐᑕᓯᒥᐣ᙮ ᓂᐸᑯᓭᓂᒧᓇ ᐃᐍ ᐊᓂᐱᒥᓭᐠ ᑯᑕᐠ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐘᐠ ᒋᐱᒋᑫᒪᑲᐠ ᐅᐡᑭᐏᒋᐦᐃᐍᐏᓇᐣ ᐁᑿ ᑭᐍᐱᒪᒋᒋᑲᑌᑭᐣ ᐏᒋᑢᐏᓇᐣ ᑫᐏᒋᐏᒋᐦᐃᐍᓭᐠ ᐁᓄᐠᑐᐟ ᒋᔭᓂ ᒪᐘᐨ ᓂᑲᓂᐡᑲᒪᑲᐠ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᐣ ᐃᒪ ᐃᓄᐏᐟ ᑕᓇᐦᑭᐏᓂᐠ, ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑐᐏᑲᒥᑯᐠ ᐁᑿ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ᙮”

ᓀᐃᑕᐣ ᐅᐯᐟ, ᑲᓂᑲᓂᐏ ᐅᑯᒪᐏᐨ, ᐁᓄᐏᐟ ᑕᐱᕑᐃᐟ ᑲᓇᑕᒥ

“ᐍᒥᐦᑐᑯᔑᓇᐠ ᑎᐯᓂᒥᐍᐏᓂᐠ ᑭᐏᒋᐃᓯᓭ ᑫᑲᐟ ᒥᑐᓂ ᐁᑭᐏᒋ ᓂᔑᐘᓇᒋᒋᑲᑌᑭᐣ ᒥᒋᑊ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᐣ, ᐁᑿ, ᐃᐍ ᐅᒋ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᐣ, ᐃᔑᐱᒪᑎᓱᐏᐣ ᐁᑿ ᑲᐃᔑᐘᐸᒥᑎᓯᓇᓂᐘᐠ ᐁᒪᒪᐅ ᐏᒋᐏᑐᒪᑲᑭᐣ, ᑭᑭᒋ ᓂᔑᐘᒋ ᐸᑲᒥᐡᑲᑫᒪᑲᐣ ᐃᒪ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᑲᐃᔑᐘᐸᒥᑎᓯᐘᒋᐣ᙮ ᑲᒪᒪᐘᐱᑕᒧᐘᒋᐣ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ ᒥᑕᓱᔭᐦᑭᐏ ᐊᓂᔑᓂᓂᒧᐏᓇᐣ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᑭᒥᓂᑯᓯᒥᐣ ᑫᐏᒋ ᐃᓯᓭᐠ ᒋᐘᐸᑕᐦᐃᐍᔭᐠ ᐊᓄᐦᑭᐏᓇᐣ ᐊᑵᓂᐘᐠ ᒥᒋᑊ ᐅᑕᔭᒥᑕᒪᑫᐠ ᐁᑿ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ ᑲᑐᑕᒧᐘᒋᐣ ᑫᐏᒋᑭᐍ ᐅᑕᐱᓇᒧᐘᐨ ᐁᑫᐘ ᑭᐍᐱᒪᒋᑐᐘᐨ ᑲᔭᐸᑕᓂᓂᑭᐣ ᒥᐨᑊ ᐃᔑᑭᔑᐍᐏᓇᐣ ᐃᒪ ᑭᑕᔑᑫᐏᓂᓇᐠ᙮”

ᑲᐅᑯᒪᐏᐨ ᑲᓯᑎ ᑫᕑᐊᐣ ᐃᒪ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᓂᐘᐠ ᒥᓯᐍ ᐊᐦᑭᐠ ᑲᔭᐱᑕᒪᑫᐘᐨ

ᑭᔭᐱᐨ ᐏᑭᑫᐣᑕᒪᓂᐣ ᑫᑯᓇᐣ, ᐅᑎᐸᒋᒧᐠ ᐅᑲᑭᑲᓄᓇᐘᐣ:

ᓫᐅᕑᐊ ᐢᑲᐱᑎ
ᑎᐸᒋᒧᐏᓇᐣ ᑲᐸᑭᑎᓇᑭᐣ
ᒪᓯᓇᐦᐃᑫᐏᑲᒥᑯᐠ ᐊᐍ ᐅᒋ ᐅᑯᒪᐏᓇᐠ ᑲᔭᐱᑕᐠ ᐃᒪ ᑲᓀᑎᔭᐣ ᐃᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓂᐠ
laura.scaffidi@pch.gc.ca

ᐸᐸᑲᐣ ᑎᐸᒋᒧᐏᓂᐠ ᐱᒧᒋᑫᐏᓇᐣ ᑲᐃᔑᐘᐏᒋᐏᑐᒪᑲᑭᐣ
ᑲᓀᑎᔭᐣ ᑲᐃᔑᐱᒪᑎᓯᓇᓂᐘᐠ
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Michief French

Aen Itwayhk

Li Goovarnimaan ouschi Canada, Li Moond Aanchyii Pramyayr Naazyoon kaniikaniit akwa Commissioner ouschi Aanchiyii Pramyayr La Laang maachiitaawuk ooma Loot Bor La Mayr Jis Zaan iKoohk Aanchiyii Pramyayr La Laang

OTTAWA, Fevriyii 21, 2022

Anoosh, oota ooma Toot Li Moond Nutr Piyii La Laang Zhoornii, awa Aanoraabl Pablo Rodriguez, Aen Miniss ouschi Canadian Heritage, li Naasyoon Shef RoseAnne Archibald ouschi Aansambl Pramyayr Nasyoon, Li Prizidaan Natan Obed ouschi Inuit Tapiriit Kanatami akwa Li Prizidaan Cassidy Caron ouschi Li Moond Aanchyii Métis Council maamawinitowuk kahkiyaw ouschi kaa maachitaa ooma Toot Li Moond Pramyayr Naasoyoon La Laang (2022-2032), wiihtamok ooki Maamawi Naasyoons l’ikol, aen nohtay kiskaytamihk akwa kaa maamawi nakishkatoohk (UNESCO), payek ooma niikaan 2019 Toot Li Moond Pramyayr Naasoyoon La Laang l’aanil.

Meena, Commissioner ouschi Li Moond Aanchyl Pramyayr La Lang, Dr. Ronald E. Ignace, nawut mishchayt keekwaya ouschi jis zaan ikoohk ka paytaat akwa kakishkayhtaakwun oohi Aanchyii Pramyayr Naazyoon la laang akwa Aanchyii Pramyayr lii drway di laang.

Ooma jis zaan ikoohk kaa noohtay taypwatewuk kahkiyaw ouschi ooma kaa wanihtahk akwa enn shaans ouschi Nutr Piyii La Laang, akwa mina ka mamawi kamaatohk ka atoskaatamihk ohi la laang.

La Pramyayr Naasoyoon Laang oohi araa tayhkay ooki Praymyayr Naasoyoon, Inuit akwa Métis saasyitii, nishtawinawusowin akwa nishtawimitowin.. Apachihtawuk ka kishkishik aachimowin, ka waahkootamihk kahkiiyow kiikway.

Ooma paahki Toot Li Moond Pramyayr Naasoyoon La Laang, ki kiskihtaynaanaw oohi mishcet Pramyayr Naasoyoon la laang aashoonamaakaywuk oohi la laang mina Canada ooma mishtahi wiichihikowuk la saasyitii. Pramyayr Naasoyoon La Laang pooko ka naakatookii lii tapii poor li mur kishchi miiyayawain akwa paapiitoosh shinakwakihk.

Oohi La Pramyayr Naasoyoon Laang ouschi li pleu vyeu ishi Li zhenn moond, La laang oohi aen pootoo chi oohpaashkwahikayhk ouschi aen vilaazh, mooya shoohkana. Mishtakiihtaywa akwa mina kishkaytamowin ishi, kaakii waniihtaawuk. ¾ oohi aashay araa ooshch ka waanihta. Kaahkiyaw poko ka maamawi kamaatoyuk oohi oushchi Aishiinoo laang ka oohpinamahk. Li Goovarnimaan oushchi Canada kiiyaapich aen wiitatooshkaymaywuk li moond aanchyii Ayishiinoo ooma lii lway di piyii ouschi ka ohpinaakik, shiitotoshkaakik mina ka shoohkastahk Pramyayr Naasyoon, Inuit, akwa Michif la laang, ooma oota ouschi La Ayishiinoo Lang Lway akwa kaa Mamoowitoohk Naasyoon itwaywin ouschi Lii Drway poor lii Ayishiinoo Lway, mina niikaan atoshkaywuk L’offis oshchi Commissioner Ayishiinoo La Laang.

Ooma loovraazh L’oofis di Commissioner ouschi Li Moond Aanchyl Pramyayr La Lang mina kotaka, akwa kiiyapit mishchayt, kawiichihiwayhk Aanchyii Pramyayr la laang akwa ka wiichihiwayhk Li Moond Aancheyl Pramyayr Ayishinoowuk oohi ouschi ka oopinaakik la laang.

Maaka kiiyaapich ayiwaak aen atooshkaywin.

Jis Zaan ikoohk ooma, ka wiichihitaanaw oohi achimoowina, akwa ka wiichaytaayahk enn daans akwa miiyotootamatowin ouschi Ayishiinoo la laang oota Canada akway atooshkaatamuk ka oopinamihk akwa chikanawayhtamihk. Ooma ka chi atooshkatamihk kwaykway ooma jiz zaan ikoohk akwa kaykway ka nakatamaawayt awa aen pchi taanfaan awka kooshishinawuk. Ka kanawayhtamok oohi la Ayishinoo laang.

Wiichihinaan ooma l’oneur, mamishchimewin, akwa miyeuytaymowin ooma miskaasowin oohi Ayishinoo laang oota Canada akwa toot li moond.

ᐃᑭᑐᐏᓇᐣ

“Kaahkiyaw, kipiikwishkweewininaw ooma Michif, la vil awka nishtawaymisiwin. La laang ooma poko ka apachihtaa ouschi aen nistwayr, kaayaash ka achimooohk awka ka maamawi kishkishihk. Ayako ooma taaneyhki Canada ka kishchiitayimoohk Pramyayr Naasoyoon La Laang ka ahkikik. Ooma enn maark  Toot Li Moond Pramyayr Naasoyoon La Laang oushchi ka wiichihtaachik anima La Pramyayr Naasoyoon La Laang Lway ka maamawi kiishichikaatew awka ka wiichihitaawuk ooma mina Pramyayr Naasoyoon.  Poko ka wiichitaayaahk Pramyayr Naasoyoon, Inuit, akwa Michif ooma oushchi ka ahkikik la laang akwa ka ooshtaahk niikaan li zhenn moond ka piikishkwiichik oohi ayishiinoo laang.

Aanorabl Pablo Rodriguez, Aen Miniss ouschi Canadian Heritage

“Ooki Canadian Goovarnimaan awka miin ooki lii rilizhyoon, tapishkoot ooki Catholic liglizz kaa mayshtinaahkik, anoosh ooma, billions pyaass ayiiwaak kaakway shoohkunamook ooma Pramyayr Naasyoon lang akwa pimatishiwin. Ooma niikaan jiz zaan ikoohk, nohtay waapahtayn kaykway kwayash ka wiichihaachik Pramyayr Naasyoon ooma kaakii nootinaakik. Niikaan ooma La Ayishiinoo Laang Lway ka tipahikayahk. Anoosh akwa ooma niikaan jiz zaan ikoohk, ka maamawi pimoohtayk akwa miina oushchi la saantii ka oohpinaychik La Laang oniikaaniwuk akwa kahkiiyow Pramyayr Naasyon kaywtaam ka maachi kishkayihtuhk la laang.“

Li Moond Aanchyii Shef RoseAnne Archibald, Aansaambl ousch Pramyayr Naaasyon

“Niiyanaan Inuit, la laang ooma foondasyoon oushchi pimatishowin akwa nishtawaymishwin. Ooma akwa Toot li moond Ooma niikaan jiz zaan ikoohk por Ayishiinoo Laang, kikaanawapahtaynaw ooma shoohkayihtamohk ooki Inuit, kiyaapich ooma shoohkastayw la laang oota Canada. Inuit ooki mishtahi waanihtaawuk la laang, maaka, kiyaapich mitooni kanawatamok Inuktut mooya ka payukokamaatowuk. Kaa niisho atooshkayhk poko ooma jhis l’aanii niikaan ka wiichiitoohk akwa ka apachiihtaa anita Inuit laavraazh, l’ikol, akwa mayzoon.”

Natan Obed, Li Prizidaan, Inuit Tapiriit Kanatami,

“Aen Settlimaan ooma kiikaach mayshchitaawuk Michif Laang, akwa, ooma la laang, pimaatishiwin akwa nishtawaymishowin waahkoomitowuk, kiikaach napahtaawuk Michif nishtawymishowin. Ooma akwa Toot li moond Ooma niikaan jiz zaan ikoohk por Ayishiinoo Laang ashtayw atoshkaywin ouschi Michif akwa Métis Goovarnimaan kawii otinumok akwa apachiihtawuk ooma Michif anita aen villaazh.”

Cassidy Caron, Li Prizidaan, Lii Métis Moond Aanchyii Koonsayii

Ayiwaak:

Laura Scaffidi
Lii Noovel Secretary
L’offis Aen Miniss ooshchi Canadian Heritage
laura.scaffidi@pch.gc.ca

Lii Noovel Relations
Canadian Heritage
1-819-994-9101
1-866-569-6155
media@pch.gc.ca

Page details

Date modified: